Ühesõnaga kõik, mis inimesed on valmistanud, millega saab toota nii kestvus- ja tarbekaupa kui ka teenuseid. Karl Marx vaatas kapitali kui vahendit, mis võimaldab ostu- müüki. Tehingu mõte on toota kasumit.
Kui president Reagan aastal 1986 tulumaksureformile alla kirjutas, maksustati kapitali teenistust sama tariifi järgi kui töötasu. Ülemmäär oli 28 protsenti. See ei kestnud kaua. Kuluaaripoliitikud masseerisid ja määrisid seaduseandjaid nii, et kapitaliteenuse tulumaksu ülemmäär langes 15 protsendile. Kapitali eelistati kui töökohtade loojat. Töötasu aga jäi palju kõrgema tariifi alla. Suhtumine oli ühekülgne. Kuid varanduse loomiseks on tarvis nii kapitali kui ka töötegijaid. Kui tegijatele jäävad vaid näpud, kaldub majandus kreeni.
President Obama valimiskampaanias figureerib Buffetti reegel, st multimiljardäri sissetulek peaks maksustatama samal alusel kui tema sekretäri sissetulek. Warren Buffett, üks rikkamaid ja edukamaid investeerijaid Ameerikas, leiab, et USA maksusüsteemi peab põhjalikult revideerima. Olgugi et korporatsioonide maksimaalne tulumaksu määr on 35 protsenti, maksavad seda vähesed. Tänu igasugustele eelistele on efektiivne maksumäär 23 protsenti. Kandidaat Romney rõhutab vajadust tulumaksu alandada, valitsuse väljaminekuid piirata. Sellest ta ei räägi, et kasvava elanikkonnaga kasvavad ka kulud. Samuti pole juttu ka sellest, et raskel ajal oleks õiglane kõigil mingil määral panustada.
Vabariiklased tõstavad järjekordselt päevakorrale kasumi repatrieerimise. Suured firmad hoiustavad triljoni dollari suurust kasumit välismaal. Propageeritakse, et tulumaksu amnestia meelitaks kasumi Ameerikasse. Siis investeeriksid firmad rohkem seadmetesse, tootmisvahenditesse ja looksid rohkem töökohti. Eelmine amnestia läks ses suhtes vett vedama. Aastal 2004 kaotati repatrieeritud kasumilt tulumaks. Tulu said sellest aktsionärid ja firmade juhid. Töökohti loov investeering jäi tulemata.
Kas on põhjust loota teistsugust tulemust? Exxon Mobil, suurim ameerika firma, juhib tähelepanu sellele, et ettevõte on ülemaailmne. Firma juht selgitas, et kapitali tuleb rakendada ka välismaal ning firma huvid ei pruugi olla ühised USA valitsuse huvidega. Suuruselt teine Ameerika firma, innovaatorlik Apple, on üle maailma kõige suuremat kasumit tootev tehnoloogiaettevõte. Apple on hea näidis, kuidas tööstusajastu tulumaksuseadused on aegunud. Digitaalajastul on kasumit on kerge koguda sinna, kus maksukoorem on väike. Tulumaksuspetsialistide ekspertiisi tulemus on, et 70 protsenti Apple'i kasumist koguneb välismaale, riikidesse, kus tulumaks on minimaalne. Möödunud aastal maksis Apple tulumaksuks üle maaailma 9,8 % firma kasumist. Firma hoiustab 74 miljardi suurust kasumit välismaal. Koos teiste suurfirmadega nõuab ka Apple tulumaksuamnestiat, mis riigikassale tähendaks 79 miljardi dollari suurust kaotuse kümne aasta jooksul.
Ago Ambre