Jõekäärul suvesid veetnud president Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma juubelipöördumises Jõekääru tähtsust, kus lapsed saavad vabas laagrimeeleolus kõnelda eesti keeles ning õppida tundma eesti tavasid.
Peaminister Andrus Ansip nimetas oma juubelitervituses Jõekäärut „tükikeseks Eestiks” ja kodurannast kaugel asuvaks Eesti saareks.
Riina Kindlam kirjutas meie lehes Jõekäärul aset leidnud kohtumisest 5-aastase Krõõda emaga, kes toob oma tütred siia igal suvel, lähtudes põhimõttest – „omada või olla”. Kui tänapäeval peetakse tähtsaks mammona kogumist (omamist), siis siinsetes suvelaagrites õpivad lapsed, kuidas olla eestlane, patrioot, viisakas, korralik, töökas, teistega arvestav jne, aga ka midagi tagasi andma. Mõtlemapanev ja tähtis aspekt – pakkuda omalt poolt midagi väärtuslikku ja õpetlikku siin viibivatele Eesti lastele.
Aga meie entusiastide panus ei piirdu ju ainult Jõekääruga. Pühendunud eestlasi leidub igas organisatsioonis. Seedrioru lastelaagris käib samuti vilgas tegevus ja sinnagi on eesti päritolu lapsed oodatud. Ka skautide-gaidide pärusmaal Kotkjärvel tegutsevad missioonitundega eestlased. President Ilves jagas oma skaudimälestusi [Kotkajärvelt] Eesti skautidele äsja toimunud Tagametsa juubelilaagris ja rääkis, kuidas seal omandatud oskused on talle igapäevaelus kasuks tulnud.
Rõõmustaval kombel on neidki eestlasi, kes ei pea paljuks pühendada oma aega ja jõudu hoolduskodudes viibivatele vanuritele. Nii tulevad need abivalmis ja heatahtlikud inimesed nädalast nädalasse Ehatarre aitama ja rõõmustama sealseid elanikke, ehkki paljud hoolealused ei saa sellest arugi. Niisugune mentaliteet on siinsetele eestlastele omane ja sügavalt nende teadvusesse juurdunud. Meie klubid, seltsid jt organisatsioonid ei saaks mitte kuidagi eksiteerida ilma vabatahtlike entusiastide panuseta.
Igapäevase elu rutus möödume pahatihti nendest missioonitundega inimestest ega mõtle nende panusele. Võtame nende pühendumust eestlusele enesestmõistetavana ega vaevu neid tänama, ehkki peaks. Siinkohal on hea võimalus seda viga parandada ja öelda südamlik tänu kõigile, kes pühendavad oma aega ja energiat eesti ühiskondlikule tegevusele; kes annavad oma talendid rahvuskaaslaste teenistusse ning panustavad sellega eestluse säilimisse väljaspool kodumaad.
Elle Puusaag
