Tiina Kirss on kasvanud üles USA-s ja omandanud doktorikraadi Michigani Ülikoolis Ann Arboris. Alates Eesti taasiseseisvumisest on Tiina pühendanud end eesti kirjanduse ning eestlaste pärimuse uurimisele, õpetamisele ja tutvustamisele Eestis ja välismaal. Ta on olnud eesti kirjanduse ja mõtteloo professor Toronto, Tallinna ja Tartu Ülikoolis ning töötab praegu Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina.
Tema mitmekesise uurimistöö peamisteks valdkondadeks on eesti ja võrdlev kirjandus- ning kultuurilugu ja eesti elulugude uurimine. Ta on avaldanud uurimusi Jaan Krossi, Marie Underi, Aino Kallase, August Kitzbergi, Friedebert Tuglase, Viivi Luige, Ene Mihkelsoni jpt loomingust, eesti naiskirjandusest ja kultuuriloost, pagulaskirjandusest, mitmetest kirjandus- ja kultuurilooliselt olulistest kirjavahetustest (Under-Ivask, Ploompuu-Hubel, Olesk-Kurs-Olesk). Esinduslik valik tema käsitlusi on ilmunud raamatus „Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid“ (2018), mis nomineeriti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale esseistika kategoorias.
Tiina Kirss on toimetanud ingliskeelseid kogumikke eesti kirjanduse tutvustamiseks välismaal: „Haunted Narratives: Life Writing in the Age of Trauma“ (2013); „Across Borders: Literatures in Dialogue“ (2018) ja rahvusvahelise ajakirja „Journal of Baltic Studies“ erinumbri „Perspectives on Women in the Baltics“. Ta on olnud ka tugev kirjandusteoreetik ja tutvustanud feministlikku ning postkoloniaalset kirjandusteooriat Eestis.
Tiina Kirsil on suured teened eesti elulugude uurimisel. Ta on avaldanud sel teemal nii uurimuslikke artikleid kui ka korraldanud elulugude väljaandmist nii eesti kui inglise keeles: „She Who Remembers Survives“ (2004), „Rändlindude pesad. Eestlaste elulood võõrsil“ (2006), „Estonian Life Stories“ (2009), „Minu elu ja armastus: Eesti rahva elulood“ I-II (2018–2019), „ Eesti elulookirjutus: antoloogia“ (2019).
Tiina Kirss on väga inspireeriv õppejõud. Tema käe all on kaitsnud doktoritöö mitmed eesti kirjandusteadlased nagu Leena Kurvet-Käosaar, Mirjam Hinrikus, Eneken Laanes, Aija Sakova, Maarja Hollo, Marge Käsper, Mele Pesti, kunstiteadlane Liisa Kaljula ja kunstnik Fideelia-Signe Roots. Ta on hinnatud kirjanduse ning pärimuse populariseerija ning esineja.
Tiina Kirss on eesti üks silmapaistvamaid kirjandusteadlasi ja kultuuri-uurijaid. Tema tegevus on aidanud kaasa välis- ja kodueesti kultuuri seoste uurimisele ja lõimimisele.
Auhind antakse üle 2. veebruaril 2024 Tallinnas Kirjanike Majas, Harju tn 1. Aktusest tehakse video-ülekanne, mis hiljem on järelvaadatav.
++++++
ERKÜ Visnapuu auhinnale esitati 2023. a konkursil seitse kandidaati USAst, Rootsist ja Eestist. ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus (H. Visnapuu kodukoht Eestis). Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile unikaalne kunstiese, mis tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult.
Žürii töötas tänavu koosseisus kirjandusteadlane ja kirjanik Epp Annus (ERKÜ), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ja Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja vald).
2022. a pälvis ERKÜ Visnapuu auhinna kirjanik Elin Toona.
++++++
Henrik Visnapuu nim. kirjanduspreemia loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aastani 2007. ERKÜ taastas ja laiendas Visnapuu auhinna 2020. a, seda antakse välja igal teisel aastal. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti- ainelise uurimuse vallas.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on üleriiklikult valitud ameerika eestlaste esindusorganisatsioon, mis asutati USAs 1952 ja mille eesmärgiks on esindada ameerika eestlaste huve ning säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri, vt kodulehte www.estosite.org
*****
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emigreerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New Yorgis.
Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, sh enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigiametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940-1944.
