Kontserdil kõlasid Arvo Pärdi „Luigelaul“, mis on orkestriversioon algselt koorile ja orelile kirjutatud teosest „Littlemore Tractus“, Benjamin Britteni viiulikontsert d-moll ja Gustav Mahleri vapustava finaaliga 6. sümfoonia. Pärdi, Britteni ja Mahleri muusika tõlgendusele lisas traagilist tundetooni samal päeval kogu maailma vapustanud Aleksei Navalnõi surmateade. Juba kontserdi algul viis Pärdi „Luigelaul“ kuulajad igavikuliste teemade lainele. Kõlab ju „Luigelaulu“ algses versioonis pühakuks kuulutatud kardinal Newmani 1843. a peetud jutluse tekst, mida kasutatakse nüüd ka anglikaani matuseliturgias: „…toimekas maailm vakatab, elupalavik on möödas ja meie töö on tehtud!“
See Arvo Volmeri mõttekäik tuli kontserdil selgelt esile – sümfooniakontsert mõjus tõesti kui ühtne filosoofiline tervik, pinge kasvas tõusujoones kuni Mahleri sümfoonia „lõpukarjatuseni“.
Dirigent Arvo Volmeri sõnul lähtus ta kontserdi kava kokkupanemisel Gustav Mahlerist. „Mahler on inspireerinud paljusid heliloojaid – 20. sajandi suurkujude hulgast võib kahtlemata välja tuua Benjamin Britteni ja Dmitri Shostakovitshi,“ selgitab ta kavalehel. „Kui aga laseme muusikal enda eest ise rääkida, siis on ka Arvo Pärdi „Luigelaulus“ midagi eitamata mahlerlikku. Just see tõi kokku tänase kontserdi teosed.“ See Arvo Volmeri mõttekäik tuli kontserdil selgelt esile – sümfooniakontsert mõjus tõesti kui ühtne filosoofiline tervik, pinge kasvas tõusujoones kuni Mahleri sümfoonia „lõpukarjatuseni“.
Tänu sponsoritele on läbi terve ERSO hooaja Eestisse esinema kutsutud oma ala tõelised meistrid – sedapuhku viiuldaja Benjamin Beilman Ameerikast. Tema esituses kõlas Benjamin Britteni viiulikontsert d-moll. Hea valik dirigendi poolt, sest see kontsert ei lase meil unustada, et Euroopas käib jälle sõda – peegelduvad ju 1939. aastal kirjutatud viiulikontserdis nii Hispaania kodusõja järelmõjud kui Teise maailmasõja eelaimdus. Beilmani mõjuv esitus lõi publiku kihama – aplausitormi sekka kõlasid braavohüüded. ERSO oli viiulisolistile võrdväärne partner – usun, et see esitus jääb kuulajatele kauaks meelde.
Aastatel 1993-2001 oli Volmer ERSO peadirigent—selle koostöö tulemuseks oli Eduard Tubina kogu sümfoonilise muusika plaadistamine firmale Alba Records.
Rahvusooper Estonia peadirigendil Arvo Volmeril on seljataga muljetavaldav karjäär. Tema dirigenditee sai alguse 1980. aastate keskel – ERSOga alustas ta koostööd juba 1987. aastal. Volmeri rahvusvahelisele karjäärile pani aluse edukas esinemine rahvusvahelisel Nikolai Malko dirigentide konkursil Kopenhaagenis. Aastatel 1993-2001 oli Volmer ERSO peadirigent—selle koostöö tulemuseks oli Eduard Tubina kogu sümfoonilise muusika plaadistamine firmale Alba Records. Selle loomingulise saavutuse eest pälvis Volmer Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2002.a). Rahvusooper Estonia peadirigendina tõi ta lavale Erki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“, mille jäädvustas plaadifirma Estonian Record Productions. Koos Adelaide'i sümfooniaorkestriga plaadistas Volmer kõik Sibeliuse sümfooniad ja tõi ettekandele kõik Gustav Mahleri sümfooniad. Ooperidirigendina seob teda regulaarne koostöö Sydney Ooperiga.
