Oh, kooli/aeg! Sa tulid! Ruttu on vaja võikusid teha. VÕIKU on või/leib. Paljud eestlased söövad hommik/söögiks võileiba. (Putru ja pann/kooke ja mune muidugi ka.) Võileib hommikul võib tunduda naljakas, sest teie pool ookeani süüakse hoopis lõuna ajal, kesk/päeval võileibu. Ja tavaliselt on need kodunt kaasa toodud. Soe kooli/lõuna, mida Eesti laste/aedades ja koolides pakutakse ei ole kunagi võiku. Seal on iga/sugu suppe ja muud toekat (substantial) ja rukki/leiba alati kõrvale, aga mitte võikusid. Kui õhtul koolist koju jõuad, vaat siis on taas võiku kiire keha/kinnitus (söök). Või õhtu/pimeduses sooja tee/tassi kõrvale.
Nagu näha, tuleb nende tegemisel ette üllatavalt palju matemaatikat ehk MATAt, nagu kooli/noored ise lühendatult ütlevad. Matemaatika lühend võiks ju olla MATE, aga ei, mate on hoopis üks tee-moodi jook kuivatatud mate/puu lehtedest, mis pärineb Lõuna-Ameerikast.
Sõna mate (hääldatakse ma-tee – rõhk viimasel silbil) tuleb ketšua/keelsest sõnast ,,MATI“, mis tähendab pudel/kõrvitsat (bottle gourd, calabash). Nii et Peruus, kus ketšua (Quechua) keelt räägitakse, et ole Mati poisi ja mehe nimi, vaid hoopis vana kultuur/taim, mille seest (eelnevalt õõnestatuna (hollowed out) ja kuivatatuna) mate/piirkonnas elav guaranii polis/rahvas seda jooki jõi – see/pärast hakkasidki hispaania vallutajad nimetama jooki mateks. Matel on ka oma eriline kõrs (straw), mille nimi on bombilla, bomba või massasa, olenevalt sellest kas sa räägid hispaania, portugali või araabia keelt. Mate/kõrre otsas on väike sõel (sieve), et mate (lehtede) puru ei satuks suhu (suu sisse). Huvitav, kui tilluke protsent mate/purust siiski jõuab läbi sõela suhu?
Protsent on üks SAJANDIK (one hundredth) arvust, kogumist, tervikust või muust, mida tähistab protsendi/märk – %. Sõna ,,protsent“ tähendab ,,saja kotha“. Kui palju on siis näiteks kaks sajandikku saja/jalgsest (2 hundredths of a centipede)? Kaks pisikest kiiresti vudivat (liikuvat) jalga! Seda saab arvutada (to calculate) oma peas; KALKULAATOR võib kooli/kotti jääda. PINAL (pencil case) ka.
Ilmselt olete harjunud, et kodus võib teha pähkli/või võikusid, KUI keegi teie maja(pidamise)s ei ole pähklite vastu allergiline. Usu või mitte, Eestis ei ole palju juttu pähkli/allergiast ja hoiatusi (silte), et viibite pähkli/vabas kesk/konnas (nut free zone) on pea/aegu võimatu leida. See/tõttu ei pilguta keegi silmagi, kui sul on selja/kotis kooli kaasa toodud pähklivõi võileib või kotike pähklite segu ,,tudengi einet“ või šokolaadi pähklitega.
Meie lapsed õppisid pähkli/võid sööma suviti Kanadas. Raske on öelda, kui paljudele lastele see Eestis meeldib või tavaline on. Hea ja kvaliteetne pähklivõi(e) – võie tähendab määret (spread) – on küllaltki Kallis, võrreldes näiteks juustu ja vorstiga. Aga selles on palju VALKU ehk proteiini, mis on eriti oluline näiteks taime/toitlasele (vegetarian). Nagu ka HUMMUS ehk KIKER/herne (chickpea) võie. See on ka nüüdseks täitsa tavaline kaup Eestis, mida õnneks (luckily) leiad igas suuremas toidu/poes.
Küsisin taas meie pere 8. klassi astunud tütrelt õpi/ainete (school subjects) slängi kohta. Sain teada, et lisaks MATAle on eesti keel ESTA, inglise keel INKA, geograafia (mina ütlen maa/teadus!) on GEO ja kehaline kasvatus (phys.ed.) on KEKA. Küsisin veel, kas tema keka ÕPS (õpetaja) on KEKATS, aga ta ei saanud aru, mida ma küsin. Kekats on edev (vain) ja teiste silmis veidi narr (chuckled at), kerglane (superficial) inimene.
Sinu vana/vana/isa võis öelda kirevalt (in a colourful manner): ,,Eka-keka on niisuke kekkadi-vei või ke(h)ken/püks, niisuke eputrilla, kekats, noh!“ Loodetavasti tuleb 8. klassi kirjanduse (literature) tunnis see sõna kuskil ette ja saab tuttavaks. TikTokis sellistest asjadest juttu pole. Eka-kekal on selle eest uue ajastu (era) tõlgendus (interpretation) – kehaline kasvatus Eesti Kunsti/akadeemias. Tere, kool!
