Aet Maatee nimi on tuttav kõikidele Eesti koorilaulu armastajatele – ta on olnud mitme laulu- ja tantsupeo sünni juures ja aidanud tõhusalt kaasa meie kõige olulisemate suurpidude õnnestumisele.
Aastatel 2003 – 2020 tegutses Aet Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhina ning sellesse perioodi jääb tal seitsme Eesti laulu- ja tantsupeo ettevalmistus ja läbiviimine: 2004.a – XXIV üldlaulupidu ja XVII üldtantsupidu; 2007. a – X noorte laulu- ja tantsupidu „Ilmapuu lävel“; 2009. a – XXV üldlaulupidu ja XVIII üldtantsupidu „Üheshingamine“; 2011. a – XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja Ilm“ ; 2014. a – XXVI üldlaulupidu ja XIX üldtantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“; 2017. a – XII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“; 2019. a – XXVII juubelilaulupidu ja XX tantsupidu „Minu arm“.
Aet kuulub ka Eesti Kooriühingu juhatusse. Praegu aga tegutseb ta igapäevaselt Pärnu muuseumi juhina.
Aet liitus ESTO meeskonnaga Hirvo Surva kutsel. Hirvo sooviks oli, et Aet aitaks kaasa kontserdi lavastuslikuks tervikuks sidumisel.
Kogenud laulupidude lavastaja, kellel ,,vöö vahel“ ülisuur kogemustepagas suurte laulupeoürituste korraldajana, sattus ESTO 2025. a avakontserdi kunstilise juhi assistendiks Stockholmis, kus kõik oli teistmoodi. Aet liitus ESTO meeskonnaga Hirvo Surva kutsel. Hirvo sooviks oli, et Aet aitaks kaasa kontserdi lavastuslikuks tervikuks sidumisel.
See polnud neil esimene suurprojekt läbi viia. Hirvoga on neil olnud väga palju koostööd. Esimene suur koostöövili sündis 2002.a. IX noorte laulupeo loomisel, kus Hirvo oli laulupeo kunstiliseks juhiks ja Aet tema lavastuse assistendiks.
Samuti oli Aet tuttav ESTO 2025 avakontserdi tantsunumbrite lavastaja Mall Paulusega, kellega olid tal ka varasemast toreda koostöö kogemused. Need sidemed tegid kaasalöömise otsustamise lihtsamaks, tugevad ja ühistes töödes tuttavaks saanud kolleegidega oli hea sedagi suurprojekti ette valmistada.
Väga lähedaselt polnud Aet ESTOga varasemalt koostööd teinud, kuid 2019. aasta juubeli laulu- ja tantsupeo raames sai mingeid koostöövõimalusi loodud. Möödaläinud suvel toimunud ESTO 2025 kogemusest räägib Aet nõnda:
,,ESTO 2025 avakontsert ,,Ajaaknad“ Skansenis 26. juunil sai kokku väga kaunis ja puudutav ning ka kunstiline tervik.
Kõik osalejad suutsid ühte päeva suunata nii suure pingutuse ja see oli vägagi laetud.
Proovid ja läbimäng varahommikust saati kulmineerus ülendava kokkumänguna vabaõhulaval Stockholmi südames.
See oli kaunis. See oli pühitsetud.
Soojalt meeldejääv oli kogu ESTO meeskonna ühine panus telgitaguste korraldusniitide hoidmisel. Suur tänu vägagi karismaatilistele eestvedajatele kontserdi loomisprotsessis – Valdole ja Sirlele ja Jaanile!
Tänukummardus muidugi ka Hirvole, Mallele ja Jaanikale! Oli see vast sõit!
ESTO 2025 kontserdi kokku loomine oli puhas lust ja lumm.“
Aet arvab, et ESTO pole oma olulisust kaotanud. Ta ütleb nõnda: ,,ESTO on ühe väikese rahvakillu kogukonna kokkutulek, mis meid eri ilmakaarest kokku toob. Ja just seetõttu on ESTO jätkuvus kogukonna hoidjana ajas väärtuslik ja kordumatu.“
Aet Maateega suhtles Eesti Elust Kai Kiilaspea. Fotod: Kai ja Paul Kiilaspea
Lisa. Toomas Tuulse luuletekst ESTO avakontserdil 26.06.2025, mille ta kontserdi lõpuosas ette luges. Sellesse luuleteksti on kõige paremini kätketud ESTO olemus.
Toomas Tuulse/ Kalju Lepik
Läänemeri ja Põhjameri
on veed, mis ühendavad meid,
nad on meie ühiseks peegliks,
millel unistused kui rändurid,
seilavad mööda öiseid teid.
Meri peidab me jäljed hoolega.
Kes mõistab küll lainet,
mis end randa heidab,
tee mõlemale maale leiab.
Jagame ühist taevast
koidust koiduni,
jagame sama valgust ja laulugi,
jagame ühte maad,
sama igatsust sõnadest tähendusega,
jagame liigutusi, et minna
mängu ja tantsuga,
sest ilma nendeta me ei jõuagi kusagile.
Nii hoiame üksteisel käest
nii kaua nagu tahame,
tugevad ja hoolivad peod,
vabadus ja vendlus neid seob
nagu inimkett,
mille vahel purunematu pitser.
Läänemeri ja Põhjameri
on veed, mis ühendavad meid,
nad on meie ühiseks peegliks,
millel unistused kui rändurid,
seilavad mööda öiseid teid.
Meri peidab me jäljed hoolega.
Kes mõistab küll lainet,
mis end randa heidab,
tee mõlemale maale leiab.
Jagame ühist taevast
koidust koiduni,
jagame sama valgust ja laulugi,
jagame ühte maad,
sama igatsust sõnadest tähendusega,
jagame liigutusi, et minna
mängu ja tantsuga,
sest ilma nendeta me ei jõuagi kusagile.
Nii hoiame üksteisel käest
nii kaua nagu tahame,
tugevad ja hoolivad peod,
vabadus ja vendlus neid seob
nagu inimkett,
mille vahel purunematu pitser.
