Telli Menüü

ESTO noorteprogramm tõi kokku üle 60 noore 25 riigist

27. juunist kuni 3. juulini tulid kokku eestlased üle maailma, et tähistada eestlust 12. ESTO festivalil teemal Meie tulevik. ESTO 2019 toimus enne 28. laulupidu ja 20. tantsupidu ning algas Helsingis, läks läbi Tartu ja lõppes Tallinnas.

 

ESTO traditsiooni alustati 1972. aastal Torontos, kus u. 20.000 eksiilis elavat eestlast kogunesid, et tähistada oma ühist identiteeti, kultuuri ja keelt. Sellest ajast saadik on toimunud ESTO festivalid üle maailma umbes iga nelja aasta järel, jätkates pärast Eesti taasiseseisvumist.

 

Võib-olla kõige erilisem osa tänavusest ESTO festivalist oli noorteprogramm, mis tõi kokku rohkem kui 60 noort eestlast enam kui 25 erinevast riigist. Teismelised ja kahekümnendate alguses eestlased, kes on oma kogukondades aktiivsed, said kandideerida, või olid kogukondade poolt valitud, ESTO 2019 noordelegaatideks. Noorteprogrammis osalesid kuus noort Kanadast: Katrine Eistrat, Juku Gold, Katariina Jaenes, Mihkel Jaenes, Andres Jeeger ja Livia Kelle. Katrine Eistrat, kes oli noordelegaat, mängis lisaks sellele ESTO noorteprogrammi korraldamisel olulist rolli, töötades noortetegevuste kommunikatsioonijuhina.

Kanada ESTO noordelegaadid ESTO2019 lõpuballil Tallinnas: vas. Livia Kelle, Mihkel Jaenes, Katariina Jaenes, Andres Jeeger, Katrine Eistrat, Juku Gold. Foto: Andres Jeeger (2019)

 

Üheks noorteprogrammi suurimaks eesmärgiks oli luua võimalus osaleda rühmatöödes ja koos arutleda Eesti juurtega noori puudutavatel teemadel. Teemadeks olid muuhulgas eesti identiteet, kultuur, keel, välismaal elamine, Eestisse naasmine, ühenduse hoidmine (sh interneti kaudu) jpm.

 

Helsingis tutvustati noordelegaatidele Soome-Eesti ajalugu ja ühiskonda. Soomes elab u. 72.000 eestlast. Me kuulasime loenguid Soome-eesti suhetest ja ajaloost Helsingi Eesti Majas ning saime teadmisi Eesti suursaadikult Harri Tiidolt ja tema tiimilt. Oodi raamatukogus toimus laialdane noorte- ja tulevikuseminar, kus saime teadmisi Soome-eestluse edust ja raskustest ning ka muudest asjakohastest teemadest. Noordelegaadid arutlesid omavahel ja külalisesinejatega, sh. Eesti rahvastikuministri Riina Solmaniga ja Soome ettevõtja Peter Vesterbackaga, kes juhib Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli projekti loomist.

 

Reisil Helsingist Tallinnasse ühinesid noordelegaadid sadade teiste üleilmsete eestlastega Silja Europa kruiisilaeva pardal ametlikul ESTO 2019 avapeol. Peol oli rahvatantsuprogramm ja toredad esinejad, pardal oli võimalus nautida EstDocs’i filmiprogrammi ja koos Eesti pop-laulja Ott Leplandiga tantsiti varajaste hommikutundideni.

 

Hommikul sõitsid noordelegaadid Tartusse. Esimesel päeval õppisime Eesti ülikoolide võimalustest, sõitsime paadiga Emajõel, laulsime üritusel ESTO Laul, mis toimus Tartu Raekoja platsil, kohtusime Tartu linnapea Urmas Klaasiga ja lõbutsesime kogu öö lauldes, tantsides ning ka nautides Tartu ajalugu öistel Tartu Laulupeomuuseumi poolt korraldatud kultuuriradadel. Päeva tähtsaim üritus oli ESTO Noortekongress (kättesaadav internetis), mis toimus Tartu Ajaloomuuseumis. Noortekongressil arutasime eespool mainitud ESTO teemasid, jagades nii isiklikke kogemusi kui ka kogemusi meie vastavatest Eesti kogukondadest välismaal.

 

Teine päev Tartus veedeti enamasti uues Eesti Rahva Muuseumis (ERM), kus tutvusime muuseuminäitustega. Avati ka eriline ESTO näitus, mis koostati ERMi ja VEMU poolt. (VEMU on Torontos asuv väliseestlusele pühendatud muuseum). Samuti veetsime mitu tundi töörühmades, et saavutada konsensust ja ettepanekuid seoses ESTO aruteluteemadega. Õhtul vaatasime Rakvere teatri etendust ,,L A H U S“, mille teemaks on Kanada eestlaste suhtlemine Eestiga. Etendus oli emotsionaalne ning toimub Toronto Tartu College’i arhiivides. (Idee tekkis Toronto eestlasel Kaja Telmetil ja etendus tehti EV100 raames koostöös Rakvere teatri ja VEMUga, kes oli etenduse loomisele suureks toeks.) Pärast etendust oli võimalus külastada Eesti akadeemiliste korporatsioonide konvente (maju) ning kuulda korpide kohta.

 

1. juulil liikus ESTO oma lõppsihtkohta Tallinnasse. Tallinnas oli noordelegaatidel kohtumine Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Seejärel liikusime Telliskivi loomelinnakusse konverentsile, kus arutleti eesti keele õpetamisest välismaal, noortelaagritest ja noortevahetusest ning Eesti majadest ja ühingutest välismaal. Sellele järgnes etendus „Üks väike tuba“, mis räägib Eesti Vabariigi 100-aastasest ajaloost, vaadates allegooriliselt läbi ühe väikese toa. Õhtul oli aga suur pidu Kanada Päeva tähistamiseks, kus sai mängida tänavahokit ja kuulda Kanada muusikat. Peol oli sadu osalejaid, kes pidutsesid korralikult läbi öö.

 

2. juulil toimus esimest korda Eestis Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) Rahvuskongress, üks ESTO festivali olulisemaid üritusi. Kongressi eesmärgiks on arutleda globaalset eestlust ja päevakohaseid poliitilisi teemasid, nt topeltkodakondsus. Avasõna pidas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, rõhutades, et üleilmsed eestlased on alati Eestisse teretulnud ning eestlased on eestlased olenemata sellest, kus nad elavad. Teised märkimisväärsed kõnelejad olid välisminister Urmas Reinsalu, riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus ja rahvastikuminister Riina Solman. Kongressi ajal toimusid kaks laudkonnavestlust, kus osalesid poliitikud, diplomaadid, ärimehed ja kultuuritegelased; noorte tähtsuse tõendamisel oli mõlemal paneelil üks noordelegaat: hommikul rääkis Juku Gold Kanadast, pärastlõunasel istungil Karl Grabbi USAst. Publiku hulka kuulusid mitmed austatud külalised, sh Eesti president Arnold Rüütel, kes viibis kohal kogu päeva.

 

Lisaks oli eriti tähelepanuväärne ESTO noortetoimkonna juhi Tuuli-Emily Liivati esitlus, mis tutvustas „ESTO globaalsete noorte deklaratsiooni“, mis on noorte programmi arutelude ja diskussioonide tulemus (vt. EE #30, 26. juuli). Deklaratsioon, mis on praegu töökoopia, esitab tulemusi ja soovitusi globaalsete noorte eestlaste ja edasiste arengute kohta. Deklaratsioon kutsub üles ülemaailmse noortevõrgustiku loomist rõhutades, et noored globaalsed eestlased peaksid omavahel ühendust hoidma. Noortevõrgustik oleks pühendatud ka eesti keele ja kultuuri säilitamisele.

 

Päev pärast Rahvuskongressi osalesime Maarjamäel mälestustseremoonial kommunismiohvrite mälestusmärgi juures. Seal kuulsime Nõukogude Liidust põgenenud eestlaste mälestusi ning sõnavõtte, mida pidasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja justiitsminister Raivo Aeg. Seejärel liikusime Eesti Ajaloomuuseumi, kus Eesti kultuuriministeeriumi esindajad, sh kultuuriminister Tõnis Lukas, pidasid konverentsi ,,Eesti jalajälg maailmas“.

 

ESTO 2019 sai ametliku lõpu 3. juulil uhke balliga Tallinna Lennusadamas, kuid programm jätkus järgmisel päeval tuuriga Patarei vanglas – millest saab maailma esimene muuseum, mis pühendatud rahvusvahelistele kommunismi ohvritele – ning järgnes vastuvõtt Tallinna Raekojas.

 

Nagu ütles minister Riina Solman ühes oma pöördumises, tahab Eesti valitsus luua tingimusi, mis tagaksid, et „meie välismaal elaval eesti kogukonnal oleks kindlus oma missioonirikast tööd Eesti hea tahte saadikuna jätkata.“ Üks asi, mida ESTO noorteprogramm kindlasti teostas on see, et ta ühendas üle 60 noore, särava ja innuka eestlase kogu maailmast ning on meid julgustanud, volitanud ja andnud meile uue võrgustiku, mille kaudu saame kokku tulla, edendades ja täiendades neid sõnu, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis: eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

 

Elagu ESTO ja elagu globaalne eestlus!

Juku Gold, Toronto

ESTO noordelegaadid Eesti Helsingi saatkonna ees koos suursaadiku Harri Tiidoga. Foto: ESTO2019 (2019)

 

Mihkel Jaenes esitleb tulemusi oma töögrupi arutlusest seoses ESTO aruteluteemadega. Foto: Katrine Eistrat (2019)

 

Katrine Eistrat (vasakul) oli ESTO noorteprogrammi kommunikatsioonijuht. Foto: ESTO2019 (2019)

Loe edasi