Soome välispoliitika, mis pärast Teist maailmasõda oli ehitatud soovile idanaabrit mitte provotseerida, on muutunud oluliselt pärast agressioonisõja Ukraina vastu alustamist. Taotlust astuda NATO liikmeriigiks alustati arusaamas, et enam ei saa loota neutraalsusele. Talvesõda oleks pidanud juba seda kinnitama, aga kuna N. Liit kuulus võitjate hulka, sai finlandiseerumine mõisteks, mille käigus hoidus Soome iseseisvuse säilitamise nimel vastandumistest N. Liidule, hoolimata ametlikust erapooletusest, neutraliteedipoliitikast. Venemaa sissetungi Ukrainasse võrreldi kohe Talvesõjaga, viies mitte ainult vajaliku NATOga liitumiseni, aga ka julgema välispoliitilise lähenemisega Stubbi valimiseni.
Mullu sügisel algasid Soome piiril esimesed nö hübriidrünnakud. Venemaa saatis kolmandatest riikidest pärit migrante Soome piirile asüüli, varjupaika taotlema. Misjärel suleti detsembris piiripunktid Venemaaga. Ka Narva jõge ületaval piirisillal kasvas selliste paberiteta soovivate piiriületajate arv. Rändekriis on kahtlemata Euroopa Liidu Schengeni tsoonis suuremaid välispoliitilisi muresid pärast Ukraina sõjalist abistamist.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
