Rutt rõhutas ka mälestuste kirjapaneku tähtsust, et järgnevatel põlvkondadel oleks elav ajalugu, mida ükski raamat ei saa kirja panna. Ta mainis ka, et tema isa on nende pere põgenemisloo kirja pannud, kuid ta tahaks sellest rohkem teada — niisugused mälestused on oma ajalugu.
Järgnes tervitajate ja toetajate sõnavõttude osa.
Esimesena sai sõna piiskop Andres Taul, kes ütles palvuse ja tervitas Eesti Sihtkapital Kanadas nimel. Ka tema soovitas, et kellel veel isad elavad, rääkida nendega põgenemisteest — tema näiteks sai oma isa 100.a. sünnipäeval isa kohta teada palju asju, mida varem ei teadnud.
Piiskop palus igaühele õnnistust, julgust, tugevust, kannatlikkust — kellele möödunud aasta tõi muret, valu ja isegi leina — et see aasta saaks armuaastaks paljudele.
Kõneleja andis ka edasi ESK esinaise Lia Hessi parimad soovid uueks aastaks, soovides head töötahet ja koostöövõimet.
Järgmine kõneleja oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatuse liige Toomas Merilo, kes märkis, et aasta 2013 tõi endaga kaasa unikaalseid asju, nagu EV presidendi riigivisiit Kanadasse, Ottawas resideeruva suursaadiku määramine jm.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas poolt tervitas Andres Gutman, kes kinnitas, et konsulaat on me side kodumaaga.
Enne järgmise kõneleja tutvustamist märkis Rutt Veskimets, et vaadates tagasi aasta suursündmustele, oli erakordne ka presidendi töövisiit Jõekääru talgupäevale.
Järgnevalt kõneles Toronto Eesti Ühispanga nõukogu president Mihkel Tombak, märkides, et ühisuses on jõud. Ta avaldas veendumust, et aastal 2014 tuleb see ühisus siin tarbeks — mitmel organisatsioonil on vaja teha otsuseid; peame üksteisega arvestama, läbi rääkima, milles konsulaadil on siin väga oluline roll.
Ülo Isberg tervitas kahe organisatsiooni poolt — Toronto Eesti Seltsi juhtuse liikmena ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas esimehena. Ta kõneles Eesti Seltsi tegevusest EV aastapäeva korraldamisel, samuti siinsete eesti laste kirjadest Eesti sõduritele Afganistanis, mille kohta sai väga positiivset tagasisidet. Ohvkogu poole pealt kõneles ta eelmisel aastal lahkunud endise esimehe Herk Visnapuu matmisest Eestisse, mille osas konsulaadi abi oli suur.
Järgnevalt andis Rutt edasi tervituse Estonia Koori poolt, kutsudes kõiki kuulama 19. jaanuaril toimuvat kontserti Toronto Eesti Majas.
EERO (Eesti Ekumeeniline Abistamisorganisatsioon) poolt tervitas esinaine Mari Ann Tammark, kes rääkis Carolin Illenzeeri Fondist, mis toetab teenistusel surnud või raskelt haavata saanud Eesti kaitseväelaste lapsi, mainides, et siin on kogutud fondi heaks juba märkimisväärne summa. Samuti kogutakse ikka raha Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Tartu Lastefondi heaks.
Eesti Majandusklubi Kanadas esimees Toomas Saar tänas toetusümbrikku üle andes konsuleid ja ametnikke tehtud töö eest. Samuti oli tal traditsiooniliselt majandusklubi poolt üle anda teinegi toetusümbrik — TES Täienduskoolidele, mille võttis vastu koolide sekretär Eda Oja.
Eesti Kunstnike Koondis Torontos esinaine Mai Vomm-Järve ütles salmi, mille kunagi tema ema talle õpetas, mis rääkis sellest, et uuel aastal poleks õnnetusi, vaid oleks õnne. Ta tänas kõiki, kes külastavad EKKT näitusi, hinnates seega meie kunstnike loomingut.
Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas poolt kõneles Villi Mandra, kes rääkis Eesti Majast ja selle tähtsusest siinse eestlaskonna elus. Ta meenutas algusaegu, kinnitades, et aastad on küll mööda läinud, aga me peame ikka seda maja austama — seda on tähtis hoida! Ta tõi parimaid soove võitlejate ühiskonnast, lõpetades kauni mõttega: hoidkem Eesti riiki.
Eesti Pensionäride Klubi Torontos esimees Heikki Paara kõneles klubi tegevusest, põimides sõnavõttu ka oma noorpõlvemälestusi.
AKENi (Akadeemilised Kanada Eesti Naised) esinaine Ellen Leivat andis koos lapselastega edasi häid uusaastasoove. Ta kõneles tänavusest AKENi basaarist, arvult 24., mis toimub 10. mail Toronto Vana-Andrese kirikus. Kuigi basaar on nüüd väiksem kui see oli varem, on siiski saadud teenitud rahaga palju toetusi anda, pluss veel aastaringselt töötav boutique. Suurem osa rahast jääb nüüd siia, märkis Ellen, varem saadeti Eestisse. Aga Eestit toetatakse siiski ka nüüd — näiteks Kohila Lastekeskust.
Konsulaadi poolt tänas Ellen Leivat kõiki kokkutulnuid, märkides, et konsulaadil on nüüd uus, ilus büroo, mille eest avaldas tänu asekonsul Thomas Heinsoole.
Ellen tänas Anne Meemat ürituse dekoratsioonide eest; Ülle Veltmanni ja ta abilisi maitsva toidulaua eest (toidulauda sponsoreeris Eesti Sihtkapital Kanadas); Risto Leivatit baarimehe töö eest — tavapäraselt on seda ametit aastakümneid pidanud Villi Mandra. Tänusõnad läksid teadustaja Rutt Veskimetsale, piiskop Andres Taulile ja kõikidele annetajatele, toetajatele ja sponsoritele.
Lõppsõnaks astus kõnepulti aupeakonsul Laas Leivat, märkides, et rahvas ootab temalt ikka naljalugusid — kus siis seegi kord saab olla teisiti! Ja ta rääkiski mõned lõbusad lood. Pöördudes tõsisemate teemade juurde rääkis ta omaaegsest kodumaalt põgenemisest, oma isiklike mälestuste põhjal, olles siis vaid 3,5-aastane, kuid mälestused on siiani värsked ja erksad. Ta avaldas lootust, et saame siin väärikalt tähistada tänavust kodumaalt põgenemise 70.a. juubelit.
Konsuli heade uusaastasoovide järgselt algas meelelahutuslik osa, mida täitis, nagu eelmiselgi aastal, näitleja Sepo Seeman Eestist. Ta kõneles Eesti kuulsa kunstniku Johann Köleri maalidest „Isa portree” ja „Ema portree” ning nende sünniloost. Oma jutu lõpetuseks kutsus näitleja kõiki teatrisse — nimelt on 3. jaanuaril teatripäev Torontos, kus Sepo Seeman annab kaks etendust.
Sellega oli ürituse ametlik osa lõppenud, enamus kokkutulnuist aga jäi veel mõneks ajaks edasi rahvuskaaslaste seas meeldivalt aega veetma, lootes, et uus aasta toob kindlasti rohkelt rõõme ja vähe muresid.
Kaire Tensuda
Fotogalerii – Fotod Eesti Elu
