Haridust austas kogu pere, kuna ka mõlemast vennast said tippspetsialistid omal alal. Ilmar Ernst Erdman arendas Ottawas toiduhügieeni standardeid rahvusvahelisel tasemel, teenides mitu autasu. Karl Lembit Erdman uuris ning õpetas tuuma-, osakeste ja rakendusfüüsikat Briti Kolumbia Ülikoolis Vancouveris, kus ta oli üks TRIUMF tsüklotronisisese kiirendi projekti eestvedajaist.
Lapsepõlve kodune keel oli eesti keel, kuna Aino Evelyni isa Gus J Erdman immigreerus lapsena Paide kandist Kanadasse 1910. a. ning ema Linda Jurman saabus Põltsamaa kandist 1921. a. Nad kohtusid Baronsis ja abiellusid 1924. a. Inglise keelt õppis Aino Evelyn alles algkooli astudes. Ta valdas eesti keelt elu lõpuni, kuigi ta seda täiskasvanuna vähe tarvitas muul ajal, kui hoolitsedes aastaid oma vananeva ema eest Calgarys.
Keelt osates võõrustas GJ Erdmani talu mitmeid eesti põgenikke, kes saabusid Kanadasse 20. sajandi keskel, kuni nad inglise keelt õppisid ja mujale asusid. Erdmani suguvõsa on oma Baronsi algusest kasvanud ja Põhja-Ameerikas laiali rännanud; kogusummas on nende arv umbes 170. Aino Evelyn Erdman oli nende seas viimane vabalt eesti keele kõneleja.
Evelyni peatöökoht oli aastatel 1955-1990 Blue Flame Köögis, kus arendati uusi retsepte inimestele, kellel oli maagaasi pliit, esitati retsepte ajakirjandusele, koostati retseptiraamatuid ning demonstreeriti toiduvalmistamise meetodeid. Kui kodudesse hakkasid tekkima uued seadmed nagu sügavkülmutuskapid ja hiljem mikrolaineahjud, oli Lõuna-Alberta rahvas tänulik Evelyn Erdmani õpetustele nende kasutamiseks. Tema kuulsus kasvas kiiresti, kui kohalik CBC raadiojaam kutsus teda osalema lõunaaja kavas. Evelyn alustas lühiselgitusega ühe toidu kohta, siis avati telefonid publikule küsimusteks. Evelynil oli mõnus raadiohääl, niisugune mahe tämber, mis iseenesest juba kõlas autoriteetselt – positiivses mõistes. Teda ei seganud midagi, alati oli tal peast vastus võtta; isegi siis, kui vahel mõned sõbrad nalja pärast mõtlesid välja eriti keerulised küsimused, et kuulda, kas Evelyn jääb hätta. Ta võttis olukorda rahulikult ka siis, kui vähem tähelepanelikud helistajad esitasid sama küsimuse kolm korda järjest. Ta pidas ettekandeid televiisoris, mujal raadios ja laialdaselt näidisköökides. Loomulikult esitles Evelyn vahel eesti toite nii raadios kui ka ajalehes Calgary Herald.
Lisaks ülalmainitule oskas Evelyn Erdman klaverit ja orelit mängida. Orelimängija ametit pidas ta kohalikus Baronsi United kirikus keskkooliaastatel. Evelyn valmistas igat liiki käsitöid, kudus, tikkis, punus vaipasid, heegeldas, õmbles jm.; kõike muidugi särava perfektsusega. Muu kirjanduse seas hoidis ta mitme aasta Triinu ajakirju koos suure kogu ingliskeelsete käsitöömaterjalidega, eestikeelsete kokaraamatutega ja luulekogudega. Ta oli ka Alberta Estonian Heritage Society liige ja toetaja. ATCO firma fotode reas on Aino Evelyn Erdman ainus naine umbes 20 omaaegse direktori ametikoha kolleegide seas.
Kui Aino Evelyn Erdman midagi ette võttis, tegi ta seda korralikult ja põhjalikult.
Helgi Leesment
