fbpx
Telli Menüü

Filmikaameraga minevikku elustamas

Mae Productions Inc, õe-venna Reet ja Toomas Mae ühisettevõte, ei tohiks ammu enam olla avalikkusele võõras. Kes meist ei mäletaks Eestit tutvustavaid ja eestlust väärtustavaid filme: lühifilm ,,Raising the Flag/Lipu heiskamine“ ja täispikk film ,,Patterns of Freedom/Vabaduse mustrid“ (endiselt ,,Keepers of the Loom“).

Hoopis raskem on kõrvaltvaatajana tajuda, kui palju pingerikkaid töötunde nende valmistamiseks on kulutatud, kui ohtralt eneseohverduse higi on tegijate palgeilt voolanud, millist pühendumust selline tegevus nõuab.

Siinkirjutajal oli võimalus heita põgus pilk kulisside taha ja veenduda, et tegijate ind ei ole raugenud. Suurpõgenemise 80. juubeliaastal töötavad nad kolme filmi kallal samaaegselt ja paar tükki podisevad tagumisel pliidirõngal, kui koduköögist metafoori laenata. Millal ükski neist ekraanile jõuab, sõltub paljudest asjaoludest, suurel määral kahtlemata meie oma kogukonna toetusest.

Sündmustik viib meid tagasi 1941. aasta septembrisse, kus halastamatust tapatalgust imekombel ainsana eluga pääses meremees Rein Meri, Tartu College’i endise presidendi Jaan Meri isa.

Projekt, mille ühisnimetajaks on ,,In Search of our Fathers/Meie isade otsingul“ kätkeb varases arengufaasis ajaloolise taustaga filmi ,,Osmussaar Massacre/Osmussaare veresaun“. Sündmustik viib meid tagasi 1941. aasta septembrisse, kus halastamatust tapatalgust imekombel ainsana eluga pääses meremees Rein Meri, Tartu College’i endise presidendi Jaan Meri isa.

Sõjasündmused Ukrainas kergitasid esile vajaduse rõhutada akuutseks muutunud ohtu idast. Filmis ,,Bound by Struggle/Ühises võitluses“ pajatavad oma nägemustest/kogemustest ukraina, läti ja eesti soost mehed.

Filmis ,,Sketches/Joonised“ jutustab oma lugu nii sõnades kui ka pintslitõmmetes meile hästi tuntud kunstnik Arne Roosmann.

Pildil ülal Arne Roosman, Jűri Martinson, all Jaan Meri, Jüri Estam. Foto: Mae Productions Inc

Filmide tegemisega kaasneb ulatuslik eriprojekt: kõik salvestatud intervjuud talletada arhiivides. Selleks tuleb igalt perelt või üksikisikult nõutada luba arhiivile annetamiseks – olgu siis VEMUle või arhiividele Eestis ja USAs. Tuleb välja otsida kõik enam kui kümne aasta jooksul kogutud intervjuukirjed, heli- ja videofailid sünkroniseerituna välja panna. On vajalik sõlmida ka lepingud arhiividega, et intervjueeritud isikuile võimaldatakse saada üks koopia enda valdusse. Seni on salvestatud enam kui sada intervjuud 1944. aastal Eestist põgenenud inimestega, neist enamik lastena koos vanematega. Järeltulevate põlvede huvides on ülimalt vajalik, et siinse kogukonna vanemate inimeste lood säiliksid.

Ettevõte tegutseb koostöös VEMU/Estonian Museum Canadaga, mistõttu on annetajail võimalik saada tulumaksuhüvitust veebilehekülje eestilood.com kaudu. Kes soovib kogu projekti kohta täpsemat informatsiooni, võib seda leida ettevõtte kodulehelt balticstories.ca.

Nagu eelpool tähendatud, jäävad mitmed selliste saavutuste ja pürgimuste tagamaad nähtamatuks, kui me oma teadvust karmide selgitavate faktidega ei turguta. Ei piisa ainult talendist ja heast tahtest. Lisaks nendele ja kulutatud energiale vajab sedalaadi tegevus majanduslikku toetust. Ettevõte tegutseb koostöös VEMU/Estonian Museum Canadaga, mistõttu on annetajail võimalik saada tulumaksuhüvitust veebilehekülje eestilood.com kaudu. Kes soovib kogu projekti kohta täpsemat informatsiooni, võib seda leida ettevõtte kodulehelt balticstories.ca.

Jõudu ja jaksu tegijaile! Tänu kõigile, kelle majandusliku olukorra ja heatahtlikkuse kombinatsioon projekti toetamist võimaldavad!

Loe edasi