Esimesel nädalal oli laagris 70 last, mõned neist läksid koju, kuid paljud jäid ka teiseks nädalaks siia. Lisaks tuli mitmeid uusi, seega teiseks nädalaks jäi laagrisse 67 last. Lapsevanemad, õed-vennad, tädid-onud ja vanavanemad, lisaks personal ja mitmed kohalikud ning ka need, kes lihtsalt perekonnapäeva nautima tulid ja nii oligi perekonnapäeval Jõekääru ala kõvasti üle 200 inimese! Päris kõiki pildile ei saanud, kuid enamus küll, võttis ikka tükk aega, et kõik pildi peale mahutada. 🙂
Laste poolt ette valmistatud perekonnapäeva programm oli päris pikk ja mitmekülgne. Kõige pealt tantsisid meie kõige väiksemad “Kalli kalli” tantsu, millele järgnes juhatuse liikme Moonika Roose-Kolga avasõnad. Tervitused kohalolijatele ja suured tänud kõigile meie sponsoritele ja vabatahtlikele, ilma kelleta Jõekäärut lihtsalt ei oleks. Siinkohal suured tänud meie suurtele abilistele, Alex Haugh, Mikk Jõgi, Kristina Kald, Andres Kivi, Heikki Kolga, Marcus Kolga, Linda Lillakas, Paul Lillakas, Urmas Migur, Andres Musta, Kaido Nipernado, Eevi Novek, Valdeko Novek, Elva Palo, Marissa Põldma, Markus Põldma, Mart Põldma, Mihkel Põldma, Sass Põldma, Arvo Rannala, Erik Rannala ja kõige suuremad tänud Siiri Valterile, kes on iga päev Jõekääru maa-alal käinud ja ettevalmistusi teinud, et teha kindlaks, et laagri alguseks on kõik valmis! Lisaks üüratu tänu meie ausponsorile, Eesti Sihtkapital, kes jätkuvalt toetab Jõekääru Suvekodu märkimisväärse summaga, tänu millele saame pakkuda lastele maitsvat toitu ja mitmekülgset programmi. Samuti ka mitte üldse väiksem tänu kõigile teistele, kes on Jõekäärule annetusi teinud, oleme väga väga tänulikud!
Programm jätkus väikeste konnatantsuga, seejärel keskmiste tants “Plaks ja pliks”, väikeste tüdrukute luuletus “Suvi” ning väikeste poiste laul “Koer Muki”. Kõik koos laulsid väiksed laulu “Mu koduke on tilluke”, millele järgnes suurte tüdrukute omaloominguline tants “Valged ööd” ning keskmiste tüdrukute luuletus Jõekäärust. Keskmised poisid esitasid nende loodud räpi Jõekäärust ning suured ja keskmised laulsid koos laulu “Maailm heliseb” ning tantsisid meile “Oige ja vasemba” tantsu. Seejärel vallutasid lava suured poisid oma “Super Esto” laululise näitemänguga ning lasteprogrammi lõpetas suurte tants “Meremeeste valss”. Etteastete lõpetuseks lauldi koos “Jõekääru laulu”, millele järgnes Elli Kipperi ja Kadi Laaneotsa eestvedamisel ühislaul “Ta lendab mesipuu poole”. Väikesed ja suured, noored ja vanad, kasvandikud, kasvatajad ja külalised – kõik laulsid kaasa ja see kõlas nagu meie oma väike laulupidu. Ükski programm ei saa siiski lõppeda ilma tantsuta, mistõttu oli kõigil võimalus veel enne lõunasööki nautida suurte ja kasvatajate ühist “Tuljaku” tantsu ning nende eestvedamisel haarati kaasa ka inimesi publikust ning tantsiti perekonna valssi.
Sel korral olid vaieldamatult meeldejäävamad etteasted suurte poiste “Super Esto” ettekanne ja keskmiste poiste “Jõekääru räpp”. Laste loovusel ei ole piire ja saame uhkusega öelda, et mõlemad etteasted olid noorte enda välja mõeldud, kokku pandud ja lavastatud. Jõekääru elab nende südames ja kui ema ikka köögis süüa teeb, siis kirjutavad read “…jou jou jou, minu ema on köögis ja ta teeb väga hea söögi!” ennast justkui ise. Aitäh, kõigile perekonnapäeva etteastetes ja tantsudes-lauludes osalenutele, te olite nii tublid ja julgeme öelda, et see oli parim perekonnapäevaprogramm, mis meil üle pika aja on olnud!
Veel enne ühist lõunasööki, liikus kogu rahvas õunapuude alla. Meie õunapuu aeda, mida võib omamoodi kutsuda ka Jõekääru südameks, kus ikka ja jälle söökide ajal kokku tullakse, istutasime veidi enne laagri algust kolm puud meie seast lahkunud sõprade auks. Nüüd, mil perekonnapäevaks nii palju inimesi Jõekäärule on tulnud, on õige aeg mõelda neist, kes enam meie seas ei ole ja nende auks üks mälestushetk korraldada. See on meiepoolne tänu neile ja nende perekondadele. Mälestushetk oli ilus ja väga liigutav, südantsoojendav oli näha nii palju inimesi kõiki meeles pidamas ja nende perekondi sel raskel ajal toetamas. Jõekääru on kõik need aastad ikka edasi õitsenud just tänu neile, kellele Jõekääru üle aastate armsaks paigaks saab. Need, kes on siin laagris käinud, tunnevad, et nad on osa meie Jõekääru perest. Nii laagris käies kui ka veel mitu aastat hiljem, kui tuuakse oma lapsed laagrisse, tullakse oma vabast ajast siia tööle appi või just perekonnapäeval oma lapselapsi vaatama.
Liivi Sandy auks istutasime tammepuu. Tema ema, Kadri, neiupõlvenimi on Tamme ja me loodame, et see tamm meenutab kõigile Liivi iseloomuomadusi. Ta oli rõõmsameelne, sõbralik, uudishimulik, helde ja truu.
Snaige Jõgi-Zhani mälestuseks istutasime pärna, mis oli Snaige lemmikpuu. Ta hindas väga loodust, veetis palju aega õues oma pere ja sõpradega ning oli alati energiline ja positiivne. Snaige kasvas üles Jõekäärul ja veetis siin mitu suve oma venna ja õega. Ta oli alati väga positiivne ja energiline.
Andros Lipp Leppiku auks istutasime samuti ühe tammepuu. Andros veetis mitu suve siin Jõekäärul.Ta oli sümpaatne, lõbus, otsis seiklusi – eriti looduses. Ta oli aus ja hea sõber paljudele.
Aitäh, kõigile, kes perekonnapäevast osa võtsid ja selle õnnestumisse panustasid. Lapsed olid vaimustuses oma etteastetest, pealtvaatajatele väga meeldis, mida lapsed olid see nädal harjutanud ja selgeks õppinud ning päeva lõpetanud ühine lõunasöök maitses lihtsalt oivaliselt. Köögipersonal nägis selle loomiseks ka meeletut vaeva, kolm päeva kestnud ettevalmistuste jooksul käis köögis abis üle 15 inimese ja kokku valmistati 320 šnitslit! Mis muud, kui järgmise korrani, JK71 perekonnapäev jääb ootele! 🙂
Jõekääru suvekodu meeskonna nimel
Kadi Laaneots
FOTOD – Kadi Laaneots / Jõekääru (2022)
{gallery}contentimages/blogs/2022/laaneots/joekaaru-perekonnapaev{/gallery}
