Kuidas näituse avaüritus lumesaju tõttu ära öelda, kui kõnelejad on teel (rongis või reel) ja Tartu College’is töötavad Ukrainast põgenenud naised on valmistanud uhke einelaua. Siis, kui Piret Noorhani astus võõrustajana esimesena rahva ette, tänades ilma trotsivaid kohalolijaid, oli saalis ümmarguselt kümme eestlast ja kümme ukrainlast. Lisaks selgus, et tegemist oli juhtumisi Ukraina vapra presidendi Volodõmõr Zelenskõi 48. sünnipäevaga. Piret meenutas, et VEMUs on aastast 2016 juba toimunud kolm eelnevat Ukraina rasket olukorda rõhutavat näitust.
Äsja avatud näitus kannab pealkirja „Unissued Diplomas“ ehk „Väljastamata diplomid“, täispika pealkirjaga „Unissued Diplomas. Never Graduated, Eternally Honoured“ ja see on üks sarnastest paljudest ülemaailmsetest rändnäitustest, mis liiguvad kuhu vaja ja kuhu nõutakse. Nüüd oli meie kord, tänu koostööle Kanada Ukraina Muuseumi Ontario haruga, mis asub Püha Volodõmõri Instituudis (St. Volodymyr Institute) Tartu College’ile väga lähedal, 620 Spadina Rd. Soovitame väga ka nende näitusi külastada (umcontario.com).
Iga noore foto juures on tema isiksuse, tegevuse, haridustee ning tuleviku unistuste kirjeldus ning millal ja millistel asjaoludel ta hukkus.
Tartu College’i allkorruse koridori seintel avatud näitus austab 40 Ukraina tudengi mälestust. Nende, kes ei lõpeta kunagi alustatud koole ega haridusteed, sest nende elu võttis Venemaa täiemahuline sissetung, mis algas 24. veebruaril 2022. Näituse eesmärk on tuletada maailmale meelde käimasolevat sõda ja hinda, mida ukrainlased oma vabadusvõitluses iga päev maksavad. Iga noore foto juures on tema isiksuse, tegevuse, haridustee ning tuleviku unistuste kirjeldus ning millal ja millistel asjaoludel ta hukkus.
Järgmisena astus publiku ettekülaline Petro Schturyn, Ukraina Kanada Kongressi Toronto haru president. Ta tänas eestlasi ja VEMU toetuse eest ning tuletas meelde, et Ukrainas elab iga päev raskustes ligemale 40 miljonit inimest. Sama palju inimesi elab Kanadas. Ukrainas on paljud elanikud elektrivooluta, toad on köetud 10 kraadini. Dnepri jõgi on jääs ja rahvas uisutab seal, mida pole ammu juhtunud. Raskused ja väikesed rõõmud käsikäes. Kyiv on kolme miljoni elanikuga linn nagu Torontogi. Kõike annab võrrelda ning samas on sealne olukord meile siin oma heaolus ettekujutamatu.
Eestis sündinud edukate iluuisutajatest vendade Selevkode vanemad tulid Eestisse Ukrainast 2000ndate algul. Schturyn kirjeldas, et Ukrainas ei ole peaaegu enam üldse siseuisuhalle, kus sportlased harjutada saaksid ning sõja käigus on hukkunud üle 500 sportlase. Ning kõik ei saa pakku minna, eriti pealinnast, rõhutas Schturyn. „Nad ei saa lahkuda, sest kohe, kui lahkuksid, oleks kõik läbi,“ kirjeldas ta Kyivi kaitsmise vajadust. Käesolev näitus on niisamuti tõestus rahva vastupidavusest ning ühtlasi tragöödiast.
Desinformatsiooni-spetsialist Marcus Kolga tuletas meelde põhitõdesid: sõda Ukrainas algas juba aastal 2014, vene imperialism ei peatu kunagi iseenesest ja antud sõda ei lõppe väljajoonistatud riigipiiridel. Ta rõhutas kui valvas peab olema ka siin, kuna vaenlasel on kombitsad kõikjal. Nägime ekraanile kuvatud kohalikest artiklinäidetest, kuidas õiglasi ettevõtmisi on kahtluse alla seatud (Tartu College’i välisseintel olev väljapanek aastal 2022; Ottawa kommunismiohvrite mälestusmärgi nimetus) ja videolõiku kremlimeelsest 9. mai kogunemisest Toronto Earl Bales pargis (linnale kuuluval maa-alal), kus osales vene suursaadikule lisaks ka Toronto linnavolinik. Samas linnale kuuluvas pargis on ajaloolisesse hoonesse seatud sisse Russian House, mille tegevus paraku ei piirdu neutraalse kultuuritegevusega.
Seetõttu on antud näitused ja tähelepanu suunamine üliolulised. Kolga sõnul on tegemist moraalse läbikukkumisega, kui pöörame pilgud toimuvast kõrvale. Desinformatsioonile ja viha õhutamisele tuleb julgelt vastu astuda. Nii ei ole ka antud näitus pelgalt mälestus, vaid hoiatus ja tunnistus toimunust.
Kanada Ukraina muuseumi nimel võttis sõna sõjapõgenik. Olena Voznesenska, kes rääkis pikemalt „Väljastamata diplomite“ projektist ja näitusest, mis paisati üle ilma 2023. veebruaris. Tänaseks on 250 näitust käinud läbi 30st riigist. Õpilaste mälestamiseks ja teiste abistamiseks on parasjagu loomisel stipendiumifond ning meediatähelepanu ja annetused on endiselt määrava tähtsusega. Täpsemat teavet saab võrgulehe kaudu: unissueddiplomas.org
Ametlikku osa lõpetades märkis Piret Noorhani, et näitust on raske vaadata, aga palus kõigil süveneda ja jagada oma muljeid. Väljapanek katkenud õpi- ja eluteekondadest on Tartu College’is vaadeldav 15. maini.
Väikeseks ent oluliseks südantsoojendavaks lohutuseks olid ukraina pirukad ja muud suupisted, mida Tartu College’is töötavad Ukraina põgenikest naised olid lahkelt valmistanud. Kuna allmaaraudtee lõikudel esines suure lumesaju tõttu hulganisti tehnilisi rikkeid, kujunes paljude kodutee pikemaks matkaks läbi kauni paksu lume.
Kõik on kutsutud osa võtma täiemahulise sõja neljandat aastapäeva tähistavast meeleavaldusest 22. veebruaril kell 3 pl Toronto raekoja platsil. Sinna võiks minna üheskoos Peetri kirikust, kus sama päeva keskpäeval toimub Toronto Eesti Seltsi korraldusel EV 108.a aastapäeva kontsert-aktus.
