Hoopis teist sorti teisitimõtlejad ähvardasid kohtumise nurjata oma meeleavaldustega, neid ohjeldasid aga Lough Erne'i geograafiline asend (kuurort on pea täielikult ümbritsetud veega), ning tõhusad julgeolekumeetmed. Kohtumist kaitses 3600 politseinikku, osalenute turvalisuse tagamiseks rakendati kõiki uusimaid tehnikaimesid. Pole siis ime, et G8 seekordse kohtumise maksumuseks kujunes 60 miljonit naela.
Tuhanded meeleavaldajad kutsusid eelmisel laupäeval Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis riigijuhte astuma samme vaesuse ja näljahäda vähendamiseks maailmas. Nälja vastu protesteerivad aktivistid kandsid küll G8 riigijuhte kujutavaid hiiglaslikke maske ja purjetasid mööda hotellist, kus tippnõupidamise ajal asus pressikeskus, kuid mingeid erilisi korrarikkumisi ega terroristlikke akte Lough Erne'is toime ei pandud.
Briti peaminister David Cameron tervitas Lough Erne'i kuurordis peale Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide ka USA presidenti Barack Obamat ja Vene riigipead Vladimir Putinit. Aeg-ajalt tõusetub küsimus, kuivõrd Venemaa üldse kuulub juhtivate tööstusriikide hulka, aga paistab, et korraldajatele see probleemiks pole. Kohtumise eel ütles Kanada peaminister Stephen Harper, et tegemist on G7+1 kohtumisega, viidates Venemaa jäigale erimeelsusele Süüria kriisi küsimuses.
Süüria konflikt tekitab pingeid
G8 seekordse kohtumise peateemaks oligi Süüria kriis. Venemaa toetab siiani president Bashar al-Assadi, saates Süüria valitsusvägedele relvastust. President Putin andis kohtumisel mõista, et Moskva võib ka tulevikus Süüria keskvalitsusele relvi tarnida. Lisaks on Kreml koos Hiinaga igati takistanud rahvusvahelisi püüdlusi president al-Assadi võimult kõrvaldamiseks.
USA süüdistas eelmisel nädalal Süüria võime keemiarelva kasutamises ja lubas anda relvaabi osale ülestõusnutele. Kanada on jäänud selles küsimuses äraootavale seisukohale, sest ülestõusnute hulgas on ka islamiäärmuslikke rühmitusi. Kuidas teha kindlaks, kes on kes ja kellele oleks mõtet relvi anda?
Vene Riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov süüdistab USA valitsust valetamises. Tema sõnul olevat USA väited keemiarelvade kasutamisest Süürias samasugune vale nagu Washingtoni omaaegsed süüdistused, et Saddam Husseini juhitud Iraagis on massihävitusrelvad, mis osutus valeks. Süüria president Bashar al-Assad eitas äsjases intervjuus Saksa väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung keemiarelvade kasutamist ning hoiatas Euroopa riike mässuliste relvastamise eest, öeldes, et siis peavad nad valmis olema selleks, et terrorism jõuab Euroopasse.
Ehkki USA-l ja lääneriikidel ühelt poolt ning Venemaal teiselt poolt on erinevad seisukohad Süüria kodusõja suhtes, soovivad kõik, et vägivald lõpeks; keemiarelva ei kasutataks ning Süüria sõdivad pooled asuksid läbirääkimiste laua taha. Esimene Süüria rahukonverents peeti mullu Genfis, teine pidi toimuma sel kuul samuti Genfis, kuid rahukonverentsi ettevalmistused on jäänud venima killustunud opositsiooni võimetuse tõttu valida sinna oma esindajaid.
Muud teemad
Kohtumise ainsaks teemaks polnud siiski mitte ainult Süüria. Seal keskenduti ka kaubandusele, majandusele, maksundusele ja korruptsioonile ettevõtluses.
Elevust tekitas nii kohtumisel kui meedias USA ja Euroopa Liidu (EL) kavatsus sõlmida vabakaubanduslepe. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sõnul on EL-i kahepoolsed kaubanduslepingud hüppelauaks laiema mitmepoolse maailmakaubanduse suunas. Teame aga Kanada näite põhjal, et sellise leppe allakirjutamiseni jõudmine võib nõuda aastaid. Kanada-EL-i kaubanduslepe on ju siiani allkirjastamata.
Ühine keel leiti maksupetturite taltsutamiseks-tabamiseks.
Arutati veel, kuidas rahvusvahelisel tasandil teha rohkem ära selleks, et täita seaduselüngad, mida kasutavad maksudest kõrvalehoidujad, kelle tõttu jääb riikidel igal aastal saamata hiigelsummasid. Sama probleem on päevakorral ka Kanadas.
Lisaks oli juttu ülemaailmsest julgeolekust ja kliimamuutustest.
•••
Kokkuvõttes võib tõdeda, et äsjane G8 tippkohtumine osutus eeldatust tulemusrikkamaks ja konstruktiivsemaks. Briti päevalehe The Independent 18. juuni juhtkirjas nenditakse, et David Cameron võis pärast kohtumist kergendatult hingata selle õnnestumise tõttu.
Mõistagi on hea, kui suurriikide juhid läbirääkimiste laua taga silmast-silma kohtuvad, see soodustab ühiste seisukohtade kiiremat saavutamist.
Kohtumise jätkuna siirdus president Obama Saksamaale, kus ta tegi Berliini Brandenburgi värava juures peetud kõnes ettepaneku vähendada USA ja Vene strateegiliste tuumalõhkepeade arvu kolmandiku võrra ning kärpida Euroopas asuvate taktikaliste tuumarelvade arvu. Näib, et Obama on asetanud tuumaarsenalide kahandamise oma tulevase poliitilise pärandi keskmesse. Või teeb ta seda mitmete hiljuti ilmsiks tulnud ebameeldivate skandaalide (PRISM luure- ja jälgimis-skandaal; USA maksuameti valgustkartvad teod jt) summutamiseks?
Elle Puusaag
