Telli Menüü

Geenide roll vähktõve arengus

Sellisel teemal esitas huvitava loengu Tartu College'is kolmapäeval, 8. veebruaril dr Jüri Reimand Toronto Ülikoolist. Kõnelejat tutvustas Tartu College'i president Jaan Meri, kelle sõnade kohaselt on lektori selja taga mainekas rahvusvaheline akadeemiline karjäär. Alustas Tartu Ülikoolis, kus õppis arvutiteadust, hiljem läks üle meditsiinilisele biofüüsikale. Pärast mõningaid aastaid töötamist Linzis, Austrias ja Londonis, Inglismaal, on ta kanna kinnitanud Torontos, tegutsedes peamise uurijana asutuses nimega Ontario Institute for Cancer Research. Samaaegselt on ta aseprofessor Toronto Ülikoolis.
Dr Jüri Reimand Tartu College’is loengut pidamas - foto: Taavi Tamtik (2017)



Ettekanne nimega Genes Drive Cancer oli ingliskeelne, kuigi nii lektor kui ka auditoorium olid sajaprotsendiliselt eestikeelsed. Seda arusaadaval põhjusel, et kogu loeng kubises ingliskeelseist erialastest oskussõnadest, mille tõlkimine üsna komplitseeritud ja nende lahtimõtestamine ehk veelgi keerukam, võinuks selguse asemel segadust tekitada.

Vähk on moodsa aja surmav tõbi ja haigestumise risk suureneb eluaastatega. Kuigi tõbi on geneetilise iseloomuga, ei peeta seda üldiselt pärilikuks. Vähki põhjustavad geneetilised vead või mutatsioonid, mis tulenevad mitmesugustest asjaoludest nagu näiteks keemiline elukeskkond, ultravioletne kiiritus, tubakasuits, toitumine jne. Teatud määral õnnemäng: kõik saab alguse ühestainsast rakust ega tarvitse tingimata areneda pahaloomuliseks.

Auditooriumis leidus õnneks küllalt eriharidusega inimesi, kes (erinevalt reporterist) suutsid ettekandest täpsemalt aru saada ja lektorile täiendavaid küsimusi esitada. Kõik said ka asjatundliku vastuse. Ettekannet kviteeriti tugeva aplausiga.


Eerik Purje

 

 

FOTOD – Taavi Tamtik (2017)



 

Loe edasi