Kuidas leida kõige lihtsamalt maailmas üles teine eestlane, eestlastega seotud ettevõte, toode, teenus, algatus või üritus? Kuidas olla hästi esindatud ja dünaamiline väljaspool riigi füüsilisi piire? Kuidas liita eestlaste ja Eesti sõprade kogukonda üle maailma, kaasates erinevaid huvigruppe? Miks ei võiks sellele kaasa aidata globaalne Eesti võrgustik ehk tinglikult globaalne e-küla?
Täna elab, liigub ja toimetab maailmas igapäevaselt pea sada tuhat meie ühiskonda aktiivselt kaasamata Eesti kodanikku. Selle elavaks tõestuseks on väljaspool Eestit elavate kodanike äärmiselt madal valimisaktiivsus. Suuremad eesti kogukonnad on aktiivsed lokaalsel tasandil, aga side teiste kogukondade ja Eesti riigiga on pahatihti nõrgavõitu.
Jättes kõrvale peavoolu kommerts-sotsiaalvõrgustikud, siis puudub meil koostööks vajalik ühine virtuaalne kohtumispaik, mis võimaldaks Eestil igas mõttes kasvada.
Kas poleks mõistlik kaasata kogu maailmas elav eestlaskond, võimaldamaks koostööd ja sünergiat ning andmaks uut tõuget Eesti ülemaailmsele tuntusele. Küsimus taandubki sellele, kuidas seda teha?
Tehnoloogiline tasand
Võtame härjal sarvist kinni. Nutirakendusena töötavad Google, Facebook ja Alibaba pole piisavalt sobivad platvormid. Vaja oleks sihipärast Eesti eesmärke toetavat lahendust.
Globaalne e-küla võiks olla internetipõhine eestlaste võrgustik maailmas, kuhu saaksid kuuluda välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased, Eesti sõbrad, ühendused, aukonsulid ja ka Eestist huvitatud äripartnerid. Idee tasandil on selle võrgustikuga võimalik oluliselt suurendada Eesti eksporti ja seeläbi kasvatada majandust. Sotsiaalsest kasust ja sidususest rääkimata. Üleilmne võrgustik võimaldab eestlastel senisest paremini kodumaa edule kaasa aidata ja sellest osa ning kasu saada.
Arutletud on ESTO-de jätkusuutlikkuse üle. Globaalne e-küla annaks uue hingamise kõigile eesti kogukondadele üle maailma, seoks neid paremini Eestiga ja annaks samas kahepoolse väljundi üksikisikutele, kellel on isiklik kontaktvõrgustik asukohariigis. Selle info jagamine võimaldaks Eesti firmadel maailmas uusi partnereid otsida, ületades kohalikke keele- ja kultuuribarjääre ning aitaks ühtlasi kaasa eestluse säilimisele ja eestlaskonna kasvule meie planeedil. Riigil võimaldaks see platvorm pakkuda tasuta avalikke teenuseid, mis toetaksid eesti keele ja kultuuri säilimist läbi on-line-õppevõimaluste. Juba algatatud e-residentsus võimaldaks sellest platvormist osa saada ka Eesti fännidel, koostööpartneritel ja sõpradel, sõltumata rahvusest ja asukohariigist.
Platvorm Eesti tuntuse kasvatamiseks
Maailma suurmehed nagu Barack Obama, Richard Branson, Georg Soros, jt., on Eesti kohta erakordselt häid sõnu öelnud ja panustanud seeläbi meie riigi ja ühiskonna tuntusesse. Iga turundusguru teab, et sellised laused on kuldaväärt ning just nende öeldut võiks kasutada Eesti uute turunduslausetena. Tänaseni on need sõnumid koondamata, analüüsimata ning kipuvad sumbuma ühismällu. Rakendades meie riigi turundusel üleilmselt tunnustatud autoriteetide ja arvamusliidrite lauseid, oleks võimalik leida oluliselt suuremat kõlapinda, sest nende sõnaga arvestatakse.
Welcome to Estonia oli paarkümmend aastat tagasi julge ja innovaatiline samm Eesti toomisel maailmapilti, kuid tänaseks on see loosung oma aja ära elanud. Aeg on edasi läinud ning esitanud meie turundusstrateegiale uued väljakutsed. See peaks olema ambitsioonikam, julgem ja nutikam. Nii tooks see suurimat kasu meie riigile ja rahvale, aga ka eksporditavatele toodetele ja teenustele. Turismist rääkimata.
„Mandariinide” Oscari-nominatsioon on hea näide, kuidas saame Eestile tuntust koguda. Tseremooniat vaatab miljoneid inimesi maailmas, mõningate väljaannete arvates ligi miljard. Igal juhul on see suurem kui paljude spordivõistluste vaatajaskond. Ärge saage valesti aru – ka spordisaavutused on väga olulised! Medalid kinnitavad meile rahvana, et vaatamata väiksusele oleme maailmas tegijad. Eesti peaks aga rohkem panustama muude õnnestumiste, nagu Oscarite, Grammyde ja Kuldgloobuse nominatsioonide ning võitude, võimendamisesse. Meil pole iial piisavalt vahendeid, et riigile maailmas reklaamipindu OSTA. Tänapäeval on nappe vahendeid nutikalt kasutades võimalik saavutada suurem efekt kui traditsioonilise reklaami ostmisega.
Mida väiksemad vahendid, seda nutikamalt peaks lähenema – majanduskriisist löödud ja eelarveid drastiliselt kärpinud Island kulutas Shanghai EXPO-le Eestist poole väiksema summa, kuid ometi paistis nende paviljon näitusekülastajate arvates oma lihtsuse ja lakoonilisusega Eesti omast tunduvalt rohkem silma. Seega pole küsimus pole alati raha hulgas, vaid selle kasutamises.
IT'imehe kingad
Kurioosum on IT valdkond. Eesti peab ennast IT-maaks, aga turunduses pole me suutnud oma teadmisi selles vallas oluliselt rakendada. Tuttav kingsepa häda oma kingadega. Olen paljudel rahvusvahelistel konverentsidel teinud ettekandeid Eesti kohta ning sageli pidanud pettumusega nentima, et tavainimeste tasandil teatakse meie IT-võimekusest vähe. Teatakse märksõnu, mida ise peame Eesti lipulaevadeks, aga maailm neid meiega seostada ei oska. See näitab, et me pole neid suutnud oma imagoloogiaga siduda. SKYPE'i tunneb kogu arenenud maailm, kuid enamus kasutajaid ei oska seda Eestiga seostada. Paljud inimesed maailmas arvavad, et üks tuntumaid kaasaegseid heliloojaid maailmas, maestro Arvo Pärt, on sakslane.
Me ei ole piisavalt teinud, et oma sümboleid ja väärtusi riigi nime ja mainega siduda. Põhjala on selles meist tunduvalt ees. Sibeliust, ilmakuulsat arhitekti Alvar Aaltot ja Nokiat seostatakse Soomega. Sinikollane IKEA on nii Rootsi, kui olla saab, sama Volvoga. Meist on ette jõudmas ka leedukad, kes ettevõtjate ja riigi koostöös loodud Globaalse Leedu programmi raames korraldavad iga-aastast majanduskonverentsi, mis toob kokku leedukad üle maailma. Miks ei võiks Eestil rahvusvaheliselt tuntud Lennart Meri Konverentsi kõrval ka majanduse maailmafoorum olla, kus keskendutakse Eesti ekspordile, Eesti ettevõtete edulugudele maailmas ja välisinvesteeringutele Eestisse?
Eesti pole suutnud oma kodanikke maailmas piisavalt kõnetada, kaasamaks neid riigi eduloo promomisel ja uute turgude leidmisel. Ei tasu oodata, et „Talendid koju” toob välismaal elavad eestlased tagasi, kuid nad saaksid oma uues asukohariigis Eestile ehk isegi kasulikumad olla. Tundes kohalikku keelt-kultuuri ja omades kontakte on neil võimalik sealgi kodumaale kasu tuua. Täna pole me osanud seda tohutut potentsiaali Eesti riigi hüvanguks rakendada. EAS-il on üksikud välisesindajad maailmas, aga mida nad suudavad reaalselt ära teha, olles üksi oma väikese eelarvega suurtes riikides.
Kasvame koos kasvavate turgudega
Ehk oleme oma mõttelaadis üleliia kinnistumas traditsioonilisele Euroopa turule, milles täna erilisi kasvuvõimalusi pole näha. Kuna euroala majanduskasv tammub paigal või veel hullem – kahaneb, tuleks meie majandus siduda kasvavate turgudega. Nendega koos kasvame ka ise.
Globaalne e-küla on selleks üks võti. See võti ei peaks olema riigiametnike käes, kuid riik saaks anda omapoolse rahalise ja poliitilise tõuke selle käivitamisel. Kui suudame e-külast luua väljundid muudesse olulistesse portaalidesse, saaks sellest eestlasi ühendav jõud üle maailma.
Globaalne Eesti võrgustik ehk e-küla võiks olemuselt olla samaaegselt mobiili-app ja füüsiline ja virtuaalne keskkond. Kaasates välismaal elavaid kaasmaalasi, eesti sõpru, aukonsuleid, e-residente ja arvamusliidreid oleksime teistest taas sammu võrra ees. Eesti saaks globaalse e-küla loomisel olla IT-maana teerajajaks ja eeskujuks, näidates, kuidas oma inimesi üle maailma ühe mütsi alla koondada, nende panust väärtustada ja koos suuremaks kasvada.
Aadressil www.mre.ee on võimalik liituda globaalse e-küla algatusega ja hoida end arengutega kursis.
Imre Sooäär, Riigkogu väliskomisjoni liige
