Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori.
Tormis on alati suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Helilooja populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose “Kalevala” ainetel loodud kooristseenis “Raua needmine” (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. “Maarjamaa ballaad” (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest.
Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. a loodud kantaat-balletis “Eesti ballaadid” (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. a kujunes Eesti muusikaelu suursündmuseks.
Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999. a koostatud kollaaž-kantaadis “Sünnisõnad” solistidele, sega-, mees- ja lastekoorile ning sümfooniaorkestrile fragmente poole sajandi jooksul loodud tähtsamatest teostest.
Veljo Tormise teoseid on salvestanud plaadifirmad Forte, Finlandia, Chandos, Toccata Classics, Alba Records, ECM Records, Eesti Raadio jt. Tema teoste kirjastajad on Fennica Gehrman, SP Muusikaprojekt, Muusika, edition 49, Carus-Verlag, Eres Edition.
Helilooja elu ja loomingu kohta on ilmunud Urve Lippusega koostöös valminud raamat “Lauldud sõna” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) ja Priit Kuuse koostatud “Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks” (Prisma Prindi Kirjastus, 2000). Inglise keeles Mimi S. Daitzilt “Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis” (Pendragon, 2004).
Veljo Tormist on vääristatud mitmesuguste preemiate ja auhindadega, teiste hulgas 2010. a Riigivapi I kassi teenetemärgiga.
(ERR/EE)