Mälestuskontserdil kõlasid Sumera, Brahmsi, Griegi, Pfitzneri, R. Straussi ja Oja kammerteosed. Helju oli ju eelkõige kammermuusik. Tema kammeransamblipartnerid Ines Rannap, Mare Teearu, Toomas Tummeleht, Ivo Juul, Jaan Reinaste jt on kõik väga tuntud eesti interpreedid. Tänu Helju Taugile on meie muusikaloos imelisi lehekülgi. Meenub, kuidas Helju esines Mart Saare suurjuubelil koos Jevgeni Nesterenkoga. Maailmakuulus vene bassilaulja esitas kolm Saare laulu perfektses eesti keeles. Ja seda sügaval stagnaajal. Helju meenutab raamatus ,,Muusikast võlutud“: ,,Suure hea meelega võtsin omaks tema (Nesterenko) tunnustuse Saare laulude euroopalikule tasemele. Saare laulukolmikuga möödus mu elu õnnelikum esinemine – pilgeni täis Estonia kontserdisaalis, vaimustatud publikule.“
Mälestuskontserdi lõpus kõlas Eduard Oja Klaverikvintett, mis oli Helju suuri lemmikuid eesti muusikas. Seekord esitas kvinteti klaveripartii Maila Laidna. Helju on oma vaimustust Eduard Oja muusika vastu avaldanud ka kirjasõnas: ,,Kui me heliloojaid vaatame ande jõulisuse, probleemi nägemise teravuse ja sügavuse järgi, siis tundub mulle – kui ma liialdan, siis andke mulle andeks, ma lihtsalt armastan väga Oja muusikat -, et pärast Tobiast ja tema vägevaid suurvorme, eriti pärast seda, kui oli õnn kuulata tema oratooriumi ,,Joonase lähetamine“ esimest osa, on järgmine seda laadi jõuline suurkuju Eduard Oja.“
Kui helilooja tütrelt Vaike Ojalt küsiti, kes on Helju Tauk, vastas ta: ,,Helju Tauk on eesti muusikas sama, mis Lydia Koidula eesti kirjanduses.“ Sellega võib ainult nõustuda.
Sirje Vihma-Normet, Tallinn