Festival avati traditsiooniliselt rongkäigu ja väikese etendusega. Siis järgnesid juba kontserdid suurtel ja väikestel lavadel. Vahepeal sai keha kinnitada toidualal. Sel aastal olid söögilauad maani laudlinade ja uhkete lillebukettidega. Toitu pakuti korduvkasutatavatest nõudest – ikka selleks, et prügi oleks vähem ja meie elukeskkond säiliks. Külastajaid julgustati oma veepudeleid kaasa võtma – neid sai kohapeal tasuta täita.
Kõige suuremal laval, laululaval toimunud rahvarohkeim kontsert oli ansamblil Puuluup – seda kuulas umbes kaheksa tuhat inimest. Palju elevust põhjustas see, et Marko Veissonil oli samal päeval 50. juubel. Juubilar heitis end rahvamassi ja „surfas“ oma fännide kätel. Palju kuulajaid meelitas kohale ka Setod. Jalmar Vabarna vehkis laval ülemsootska sauaga ning karismaatiline folkbänd pani rahva ühes taktis hüppama. Allakirjutanu pettumuseks ei kõlanud Duo Ruut³ (täiendatud koosseisus) laululaval üldsegi nii hästi – duo üheks tugevuseks on olnud eksperimentaalsed kõlad ja armas intiimsus, mis suurel laval teiste pillide vahele kuidagi ära kadus. Samas on muidugi tore, et proovitakse midagi uut.
