Suvekodu kasvandike tänulausele „Aitäh, pererahvas!” järgnes lõunasöök kõigile külalistele. Küsisin endiselt kasvandikult, noorelt peakokalt Kristina Kaldilt, kas ta sai ööl vastu laupäeva ka magada. Ta vastas, et ta ikka natukene sai, kuna tal on nii head abilised. Köögis tuli palju hakkida, puhastada ja keeta, sest õhtusöögi menüüs olid traditsioonilised eesti peoroad – kartulisalat, rosolje, hapukapsas, kartulipuder, sealiha seenekastmega jpm.
Juubelipidustuste keskpunkt – noorte esinemine
Kontserdikava alustuseks sai sõna Georgina valla linnapea Robert Grossi, kes oma tervituskõnes mainis Eesti Vabariigi presidenti kui endist suvekodu kasvandikku.Ta lõpetas eestikeelse õnnesooviga: „Palju õnne, Jõekääru!” Seejärel tervitas eestlaste sõber, Liberaalide Partei esindaja Bryon Wilfert, kes tõi tervitusi eestlaste toetajalt Kanada Parlamendis, oma partei ajutiselt juhilt Bob Rae'lt. Kirjalikke õnnesoove olid saatnud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip, kes on ka külastanud Jõekääru. Peaministri tütar on endine Jõekääru kasvandik.
Tänavune laagri juhataja Mihkel Kütti on olnud Jõekääru kasvandik üle 10 aasta. Ta juhtis juubeliprogrammi kindlalt ja sujuvalt. Laste laul kajas kõikjale. Kuigi päike paistis otse laste silma, ei heidutanud see esinejaid. Lauldi tuttavaid laule, mida noored eriti armastavad, nagu ,,Eestimaa, mu isamaa” ja „Vana viis”. Programmi muusikaliseks juhiks oli kasvatajad Lydia Van der Veen koos abilise Mari Marta Makaroviga, akordionit mängis Allan Liik ja kitarri Liina Purje-Lepik, kes on ka aastaid juhendanud Jõekäärul laste laulmist. Kus on laulu, seal on ka tantsu! Väikesed ja keskmised poisid ning tüdrukud esitasid rahvatantsu ,,Kaerajaan”, kõige nooremad rõõmustasid ,,Marupolka” rütmis ja laagri vanemad kasvandikud keerlesid polka taktis. Tantsud õpetasid noortele selgeks lühikese ajaga Heli Oder ja Anneli Kann.
Ajamasina leiutamisest räägitakse legende, aga Jõekäärule oli selline imemasin juba jõudnud
Kõigepealt lennutati publik teadustaja Mihkel Kütti abiga aastasse 1953, Jõekääru suvekodu loomisaega. Kasvatajad Anneli Kann ja Priit Parro muutusid särtsakaks keskkooliaegseks tantsupaariks džaivi hoogsas haardes. Anneli Kann, kes tegeleb Eestis rahvatantsu õpetamisega, tuli ka Jõekäärule rahvatantsuõpetajaks. Publikule esinesid iluvõimlemiskavaga kõige nooremad tüdrukud, käes suured ja värvilised pulgakommid, muusikaks ka vastavasisuline laul ,,Lollypop”.
1960ndad aastad olid metsikud. Köögirahva seast esinesid Selina Raud, Kristjan Liik, Madli Vahtra ja Natalie Vompa, sinised põlled ees, imiteerides laulmist luua, harja, kulbi ja pottide abil. Nad tegid kuulajatele selgeks, et on vihased ja kuulsad, esitades „Twist and Shout”. Neid tulid rahustama oma hella häälega suurte tare tüdrukud koos kasvatajatega, kes laulsid ,,Jumal, mu süda”. 1970ndad olid ESTOde õitseaeg. 13-16aastased neiud tantsisid pulgatantsu ja lõpetasid oma esinemise lauluga.
Mihkel Kütti teatas, et suvekodu kasvandikud valmistavad Lydia Van der Veeni juhendamisel juubeli auks lapiteki, kuhu paigutakase üle 400 mustri. Kui tekk on valmis, pannakse see seinale ajalooliseks tähiseks. Ajastu kajastamise rahvuslikkust rõhutasid kasvatajad Anneli Kann, Priit Parro, Lydia van der Veen ja Leikki Hess lustaka rahvatantsuga. 1980ndade iseloomustamiseks sobisid mõisted protest, ärkamisaeg ja popkultuur. Jõekääru peamaja ees hüples neoonvärvides tüdrukute trobikond, kes demonstreeris tollast moestiili värviliste sokkide, peapaelte ja pluusidega. Terve suvekodu sai laulda koos R. Eespere laulu ,,Ärkamisaeg”.
Rahvas plaksutas tormiliselt igale etteastele. Teadustaja tänas köögipersonali, kes tegi ettevalmistusi õhtusöögiks, mistõttu neil polnud võimalik kontserti jälgida. Kristina Kald (peakokk), Selina Raud, Kristjan Liik, Madli Vahtra, Natalie Vompa, Maret Põldmäe, Viive Sarv, David Hogg, Selma Kase-Hogg, Susi Holmberg, Paul Lillakas, Teija Jõgi, Silvia Vaikla teenisid samuti aplausi.
1990ndad tõid iseseisva Eesti ja hip-hop kultuuri. ,,Nirvana” muusika saatel tinistasid nuudlikitarre kõige väiksemad poisid ning laagripersonalist Priit Parro ja Heli Oder. Hip-hop tantsu said kõik vanusegrupid soovikorral vihtuda ja sellega iseloomu näidata.Vastukaaluks tänavakultuurile demonstreerisid mitmed kasvatajad rütmikat latiinotantsu.
Jõekäärul on au sees ka sport. Viimased aastakümned on toonud mitmeid andekaid noorsportlasi areenile, nagu rütmiline esivõimleja Teija Korjus (Kalev-Estienne), kes peatselt esindab Kanadat heatahtemängudel Argentiinas. Teija sooritas raskeid võimlemiselemente graatsilise kergusega otse maapinnal.
Kõrghetk oli saabunud: finaalis tantsisid kasvatajad traditsiooniliselt ,,Tuljakut” ja nii publik kui suvekodu laulis A. Mattiiseni ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Suvekodu juhataja tänas kava koostajaid: peajuht Heli Oder, Lydia Van der Veen, Anneli Kann, Allan Liik, Liina Purje-Lepik jt. JK Suvekodu Seltsi juhatuse liige Lia Kaljurand tänas esinejaid ja kutsus ette juhatuse esinaise Linda Karuksi, et teda tänada 10 viimase tegevusaasta juhtimise eest. Noored kinkisid Lindale Saskia Järve maali. Eestist tulnud Saskia on viimastel aastatel, ka tänavu, Jõekäärul juhtinud noorte kunstiprogrammi. JSS juhatus kinkis omalt poolt Linda Karuksile mälestuseseme eduka koostöö eest.
Lia Kaljurand tänas JK-60 korraldava komitee liikmeid, kes aitasid läbi viia juubeliaasta üritusi – Eerik Valter, Heikki Novek, Marcus ja Monika Kolga, Allan Liik, Rita ja Toomas Kütti. Tänu eesti mustriga vööde valmistamise eest kuulus teenekale Mihkel Salusoole. Toomas Kütti nimetas oma sõnavõtus, et noortes on jõudu uuteks tegudeks, ja tänas külalisi, kes tulid suvisel ajal toetama Jõekääru tegevust. Tervitusega ,,Elagu Jõekääru ja eesti noorus!” andis Toomas suvekodule sümboolse tšeki, summaga $31.000 JK-60 korraldava komitee nimel. See oli kogusumma, mida JK-60 komitee kogus sponsoritelt ja kavaraamatus reklaame avaldanud organisatsioonidelt ja professionaalidelt. Kokku toetasid Jõekääru suvekodu 51 organisatsiooni ja ettevõtet, kelle nimed on kõik ära toodud juubeliraamatus.Lia Kaljurand tutvustas Jõekääru toetusaktsiooni, mille eesmärgiks on koguda $ 60.000 60. tegevusaasta kestel. Mihkel Kütti tänas JK suurtoetajaid¬ – peasponsorit Eesti Sihtkapitali Kanadas ning kuldsponsoreid Eesti Abistamiskomitee Kanadas, Estonian Summer Homes Association, AKEN, Tallink, Timmase Mälestusfond; hõbesponsorit Toronto Eesti Ühispank; pronkssponsoreid Eesti Majandusklubi Kanadas, Tartu College/VEMU. JSS esinaine Linda Karuks edastas tänusõnad kõikidele juhatuse liikmeile ja suvekodu töötajaile.
Juubelipäev oli veel lauspalavuse kütkes. Korraks said noored kuumuse eest isegi vette hüpata, et siis laagrilipp langetada Eesti hümni saatel. Püüdlikumad eesti keele rääkijad said rivistusel kiita ja jagati ja auhindu. Juubelirivistusele oli saabunud noori tervitama eesti päritoluga riigitegelane York-Simcoe piirkonna MP Peter Van Loan, kes luges oma tervituse ette eesti keeles. Lipulangetamise tseremoonia järel mälestati varalahkunud endisi Jõekääru kasvandikke – Tarvo Hessi, Erik Sauna ja Ingrid Thomast. Tarvole ja Ingridile on nüüd mälestuseks istutatud puu, Erikut jääb meenutama puust istepink.
Peale õhtusööki ja peokringli söömist oli natukene aega ringi liikuda. AKEN oli müügilaua üles seadnud, kus sai eesti meeneid osta ja müüa.
Juubelipidustuse viis õhtusse traditsiooniline valguspidu
Valguspeo korraldajateks olid Allan Liik, Eerik Valter, Ellen Valter, Heikki Novek, Marcus Kolga ja Mihkel Kütti; seda juhtis Allan Liik, kes koos venna Mihkel Liigiga hoolitsesid ka muusikalise tausta eest.
Kohalolijaid tervitas JK-60 komitee juht Eerik Valter. esinesid noored, publik sai hiigelekraanilt sõnu lugeda ja kaasa laulda igihaljaid viise. Elva Palo luges ette oma kirjutatud luulevormis kirja, mille ta saatis koju oma emale, kui ta oli 7aastasena suvekodus. Rahvatantsu keerutas hoogsalt rahvatantsurühm Kungla. Ellen Valter palus kohalviibivaid printse, printsesse, (ka suvekuningaid ja -kuningannasid) püsti tõusta, et rahvas tunnustaks neid ja tema projekti tulemusi – leida nimeliselt iga aasta kohta suvekodus valitud noored. Kohal olidki 1981., 1987., 2004. jt. aastakäikude printsid ja printsessid.
Muusikalise tervituse tõi peretrio „Laululinnud” (Liina Purje-Lepik, Elena ja Maarika Lepik). Musitseerisid „Lehmapoisid” (Märt Matsoo, Mati Pajo, Riki Roos, Tarvo Puust ja Toivo Pajo), kellega ühinesid lõpulaluks k „Külapoisid” (Allan Liik, Lembitu Ristsoo, Mati Lehesalu, Raimo Heyduck, Urmas Migur).
Pimeduse saabudes näidati esilinastusena Marcus Kolga ja Heikki Noveku filmi, kus endised kasvandikud meenutasid möödunud aegu, taustaks ajaloolised fotod ning filmiklipid. Filmis kohtusime ka president Ilvesega, kes viibis suvekodus aastatel 1967-68. Filmis vestavad oma suvemuljeid Jaan Veenpere,Valdeko Novek, Eerik Valter, Inga Foulds-Tamm jpt.
Rahvas seisis püsti, kui lavale kutsuti Jaan Veenpere, kes on Jõekäärul juhendanud nahatööd ja laskmist juba 33 aastat. Talle pandi kaela tammepärg, austamaks ta pikaajalist tööd.
Valguspeole panid võimsa punkti suvekodu vanemate tüdrukute ja endiste kasvandike traditsiooniline tõrvikutega rongkäik ning ilutulestik. Tantsuõhtu jätkus peotelgi all keskmistele ja suurematele kasvandikele. Lapsevanemad ja endised kasvandikud nautisid praksuvat suurlõket Allan ja Mihkel Liiki musitseerimise saatel.
Peamaja parklas oli võimalus telkida, sest sinna pargitud autod olid kadunud ja osa peolisi koju sõitnud. Öö oli soe ja konnad krooksusid… Pidustused jätkusid ka pühapäeval: oli jumalateenistus Jaan Veenpere juhtimisel ja lastekarneval koos mängudega.
Kui sa, armas lugeja, ei saanud ise kohale tulla, siis ehk annab sulle kosutust ja teeb heameelt teadmine, et juubel sai korraldatud pühendumusega eestluse õitsenguks ning iga Jõekäärul astutud samm ja heategu viiakse kaasa järgnevate põlvkondadega uuele ajaloolisele tasandile. Meelde jäid mõlkuma peasponsori sõnad juubelialbumi tervituslehelt – meie laager, meie lapsed, meie pärand. Tahtsin neid sõnu ka juubeliloo pealkirjaks panna, aga otsustasin, et jäägu need parem kõlama ainult Eesti Sihtkapital Kanadas tervitusreklaamis.
Jõekääru 60.a. juubeli fotograaf oli Peeter Põldre. Suur tänu suurepäraste fotode eest!
Eda Oja – isiklikud JK suvekodu kogemused aastaist 1997, 2006, 2007.
Fotogalerii – Fotod Peeter Põldre
