Tuleb olla agressori, Vladimir Putini Venemaa sõja vastu. Ent nagu ajalooliselt nii, Venemaad kaugelt kritiseerida, korrale kutsuda pole lihtne, poliitilised alliansid on pigem majanduslikud kui vabadusele pühendunud. Eriti ohtlik on vene kodanikul olla avalikult sõja ja Putini vastu.
Kaalugem Vladimir Kara-Murza saatust. Ajakirjanik on ausalt pärinud oma seisukohad. Ta isa, samuti Vladimiri nimega, oli ka ajakirjanik, telesaatejuht, silmapaistev Brežnevi kriitik, hiljem Jeltsini reformide suur toetaja. Oli ju kunagi lootus, et endine kommunistide impeerium võtab omaks lääne malli, mis kuigi vigane, ei ole terrorile, inimõiguste eiramisele ehitatud.
Ühendriikides oli ta valjult Ukraina kallaletungi vastu, esinedes Arizona osariigi seadusandliku kogu ees kõnega, milles tembeldas Putini valitsust mõrvarite režiimiks.
Kara-Murza on juba 25 aastat olnud Ameerikas püsielanik ehk permanent resident. Kuna Venemaa on ta kodumaa, pole ta USA kodakondsust taotlenud. Ühendriikides oli ta valjult Ukraina kallaletungi vastu, esinedes Arizona osariigi seadusandliku kogu ees kõnega, milles tembeldas Putini valitsust mõrvarite režiimiks. Just nagu Stalini režiim ning ta eelkäijate valitsused püsisid võimul vaid kurjuste rakendamisega. Kartus, hirm elu eest oli võtmeks alamate vastupanu mahasurumisel. Nii on tänagi.
Karistuseks 25 aastat vangistust range režiimiga koloonias. Loe: Siber.
Kara-Murza arreteeriti mullu aprillis, taas kodumaa pinnal. Süüdistuseks riigi reetmine. Pärast aastast vangistust, mille vältel ei tea, mis võis toimuda trellide taga, mõisteti ta nagu võis arvata, süüdi. Karistuseks 25 aastat vangistust range režiimiga koloonias. Loe: Siber. Enam kui neli kuud hiljem vilksatas Associated Pressi vahendusel sel nädalal meedias uudis, et Kara-Murza oli Siberisse jõudnud, Omski vangilaagri IK-6 pisikesse isoleerkambrisse. Info saadeti pressiagentuurile Tallinnast. Kuna aga oli lühikese tähelepanuvõimega Läänel muud, mille kallal järada, siis pidi seda uudist tikutulega siin otsima. Kara-Murzad ei suudetud edukalt mürgitada aastatel 2015 ja 2017. Kreml on eitanud atentaatide katsetes osalust. Kuid kes muu nii teeks? Valitsusekorra vastased, nagu Kara-Murza, otsekoheselt faktidele ehitatud kriitika tõttu, on Putinile ohtlikud. Siberi karistus on vana ja tuttav viis vaigistada oponente. Ning Lääs on hiirvaikne ja võimetu. Kaua selline kurbmäng peab kestma?
