Vene duumasaadikud võiksid korraks heita pilgu Balti riikide tegelikku ajalukku. Meil on jälle põhjust meenutada 75 aasta taguseid sündmusi, sest 30. juulil 1940 küüditati Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Venemaale.
21. juulil märgiti Moskvas Balti riikides nõukogude vabariikide väljakuulutamise 75. aastapäeva. Uudistekanal RIA Novosti (RN) avaldas sel puhul artikli „Balti riikide astumine Nõukogude Liitu”, milles öeldakse, et 21. juulil 1940 teatasid Balti riikide parlamendid nõukogude võimu kehtestamisest ja sotsialistlike vabariikide väljakuulutamisest. Kuigi RN nendib, et Balti riikidest said pärast iseseisvumist poliitilise mõjuvõimu eest võitlemise objektid suurriikide vahel ning mainib põgusalt ka Molotovi-Ribbentropi pakti, korratakse seejärel Venemaa ametlikku mantrat Balti riikide hõivamise põhjustest (salasobing Saksamaaga; 1940. a 14. juuli “töörahva” valimisvõit; vabatahtlik astumine N. Liitu jne). „Osa välismaa ajaloolastest ja politoloogidest iseloomustavad 1940. a sündmusi Baltikumis iseseisvate riikide okupatsiooni ja anneksioonina N. Liidu poolt. Seda teesi kasutavad Baltikumi ametlikud ringkonnad venekeelse elanikkonna diskrimineerimise alusena,” öeldakse artiklis. Vene välisministeerium vaatlevat aga Baltikumi ühinemist N. Liiduga tolle aja rahvusvahelise õiguse normidele vastavana. Masendav! Selles kõiges on ainult niipalju tõtt, et vale seisab hädavaevu koos.
Liiga sageli on Balti riigid olnud rahvusvahelise kauplemise objektiks. Paiguti näib, nagu oleks tegemist käest kätte käiva peenrahaga.
Vähetuntud on fakt, et 12. märtsil 1942 otsustati Balti riikide saatuse üle USA presidendi Roosevelti ja N. Liidu suursaadiku Litvinovi kõnelustel Washingtonis (PM, 18.07.). Roosevelt ütles toona, et ta ei näe probleemi, kui N. Liit väljub sõjast nende piiridega, mida ta oli saavutanud juuniks 1941. Artikli autori Kaarel Piirimäe hinnangul võib selle kohtumise asetada teiste Eesti saatust mõjutanud tähtsate diplomaatiliste sündmuste kõrvale (Tartu rahu, Molotovi-Ribbentropi pakt või Meri-Jeltsini juulilepped).
Õnneks pole tänapäeval siiski enam nii lihtne likvideerida sõltumatute Balti riikide iseseisvust viimaste kuulumise tõttu transatlantilistesse organisatsioonidesse. Maailm on 75 aastaga tohutult muutunud.
Elle Puusaag
