Nagu saame teada, otsisid esimesed eestlastest saabujad maad, mis sarnaneks nende sünnikohale; maad, mida saaks harida ja mis vastaks nende perede vajadustele ja kus oleks piisavalt ruumi. Albertas, mis sai ametlikult Kanada provintsiks 1905.a., oli sellist maad rohkesti. Töötati kõvasti, võideldi ilmastikutingimustega ning tunti rõõmu hea saagi üle. Kasvatati mitmeid köögivilju, teravilja ning peeti karja. Raamat toob välja erinevaid ajastuid ja immigratsioonilaineid, mis tõid Albertasse uusi eestlasi. Palju on juttu lisaks tööle ka ühistegevusest ja kultuurist, ei puudu ka eesti traditsioonilised toiduretseptid. Inimeste personaalsed lood annavad lugejale eriti ereda pildi erinevate ajastute oludest ning teemadest, millega võõral maal kokku puutuda tuli.
Raamatut levitatakse arhiivide ja raamatukogude kaudu Kanadas ja Eestis.