Ülle Baum (ÜB): Tere tulemast esimest korda Kanadasse. Esindate sel aastal Eestit maailma ühel suuremal maavarade uurimise ja kaevandamise alasel The Prospectors & Developers Association of Canada (PDAC) konverentsil Torontos. Miks on tähtis Eestit siin tutvustada?
Jaanus Uiga (JU): PDAC on maailma suurim kaevandamiskonverents ja Eesti on pika ajalooga kaevandusriik. Meil on siin oluline ja kasulik käia, näha, mida teised teevad, kuidas mõtlevad ja leida vastus küsimusele, milline võiks olla meie roll sellises globaalses kaevandamise väärtusahelas nii praegu kui ka tulevikus.
See, et meie kaevandamise ajalugu lisaks kohalikele ehitusmaavaradele on väga palju seotud põlevkiviga, on arusaadav. Seda eriti palju maailmas ei kaevandata, mõnes riigis veel on. Aga need kompetentsid ja teadmised, mida me oleme põlevkivi kaevandamisega saanud, ei lähe tulevikus kusagile kaotsi.
Siin praegusel PDAC’i konverentsil räägivad kõik kriitilistest toormetest – kust neid saab ja kus neid töödelda saab. Eestil on siin võimalus nii uute Eesti maapõues olevate mineraalide kasutuselevõtu osas kui ka siis töötlemises. Tuleb välja, et Eestis ongi kaks maailmas väga unikaalset tehast ja need mõlemad kuuluvad Kanada ettevõttele Neo Performance Materials (NPM). Üks nendest on Silmet, seda eestlased kõik teavad, see on väga pikka aega olnud. Ta on lihtsalt omanikku vahetanud ja töötleb neid kriitilisi toormeid väga unikaalses töötlustehases, mida väljaspool Hiinat väga palju ei ole. Teine tehas on just hiljuti eelmisel aastal avatud magnetitehas Narvas ja teist sellist magnetitehast Euroopas ei olegi. Eks näe, millal need teised tulevad. Neo inimesed siin kohapeal ütlesid, et miljon magnetit on juba toodetud just paari nädala eest. Väga äge! Võib-olla Eestis ei osata seda hinnata, et Eestisse Neo tehase rajamine läks kiiresti. Me sageli mõtleme, et on aeglane, aga Neo inimesed ütlevad, et 500 päevaga tehas nullist valmis ehitada ja tööle saada on väga kiire ja see on meie eelis. Meil on eelis ka siin konverentsil rääkides. See ongi kasulik, miks tulla nendele konverentsidele, et teada, mis on teistel need murekohad ja kuidas nemad toimetavad. See, et meil on väga palju asju digitaliseeritud, et menetlused käivad, on tegelikult eelis ja pakub kohalikule kogukonnale väärtust. Neo on kindlasti seda teinud, selgitanud ära võimalikud mõjud, kuidas need leevendatakse ja need projektid ka juhtuvad ning sellest saab meile kasu. Need Eesti kompetentsid, mis meil on, saavad kasutatud uues majanduses.
“Kaevandussektoris on pikad protsessid ja kui oled õigel ajal pildil, siis sinu poole pöördutakse ja näidatakse täiendavaid võimalusi.”
(Jaanus Uiga)
Eks sellepärast PDAC ongi oluline, et avaldada toetust meie ettevõtetele. Meil on ka teisi ettevõtteid, mis Euroopas on töötlemises: UP Catalyst, Euroopa strateegiline projekt, mis tegeleb ümbertöötlemisega; Skeleton teeb põnevaid asju. On tähtis, et Eesti ettevõtetele toetust tulla avaldama, rääkima partneritega, mis on nende huvid, kuidas me saaksime üksteisele kasulikud olla. Kaevandussektoris on pikad protsessid ja kui oled õigel ajal pildil, siis sinu poole pöördutakse ja näidatakse täiendavaid võimalusi.
ÜB: Kas tooksite esile mõned tähtsamad kohtumised väljaspool PDAC konverentsi üritusi?
JU: Kuna juba siin PDAC'il olin ja Kanadasse tulek võtab omajagu aega, siis tekkis mul ka suurepärane võimalus külastada Ontario Power Generation (OPG), Ontario põhilise energiaettevõtte Darlingtoni Nuclear Generating Station’i kompleksi, kus neil on nii olemasolevad suured tuumajaamad kui ka väikemoodulreaktori (VMR'i) SMR'i plats, kuhu seda ehitatakse. Mul oli selle vastu väga suur huvi, sest Eestis räägitakse sellest väga palju.
Eestisse suured tuumajaamad ei sobi. Me otsime Eestisse uut juhitavat võimsust ja tuumajaam võib olla see lahendus. Jah, Eestisse veel suured tuumajaamad ei sobi, aga see väike 300 MW (megavatti) tootev tuumareaktor sobiks. Nendest riikidest, kelle tehnoloogiat me tahaksime kasutada, ongi Kanada just see riik, kus on kõige kaugemale jõutud. Neid projekte väikemoodulreaktoritele (VMR) on väga palju, aga Kanadas seda parajasti ehitatakse. Nii oli suurepärane võimalus rääkida OPG töötajatega, kes meile seda platsi ka näitasid. Töö käib, plaan on aastaks 2030 elektrit toota. Enne on palju eelprotsesse, paberimajandust ja muud. Kui esimene reaktor juba valmis, siis veel kolm tükki tuleb otsa. Ja juba neljandast alates need jaamad tulevad ka soodsamalt.
“Selle tuumajaama ehitusplatsi nägemine, ja areng ning ehitusplatsil ehitajate tõdemus, et neil on nagu iga kuuga rohkem kindlust ajakavas, annab positiivset tooni ka nendele plaanidele, mis on Eestis seoses tuumajaamaga.”
(Jaanus Uiga)
See tähendabki, et Eesti ajajoones me teeme praegu õigusakte, seame regulaatorit üles. Esimest jaama meil kohe poleks võimalik rajada. Viies aga võiks ju tulla. Samal ajal võiksime Eestis tegeleda asjadega, mida saab kohe teha: maismaatuul, salvestus, juhitavad võimsused olemasolevate asendamiseks, näiteks gaasijaamad. Selle tuumajaama ehitusplatsi nägemine, ja areng ning ehitusplatsil ehitajate tõdemus, et neil on nagu iga kuuga rohkem kindlust ajakavas, annab positiivset tooni ka nendele plaanidele, mis on Eestis seoses tuumajaamaga.
OPG inimesed Kanadas on väga pädevalt toimetanud. Nad lõpetasid äsja olemasolevate tuumajaamade renoveerimise projekti. Kolmekümne aasta järel tuleb seda ikka teha.
ÜB: Millise kokkuvõtte teete oma esimesel PDAC'i konverentsil osalemisest?
JU: PDAC’i üks võlusid ongi see, et sul on kõik inimesed kohal. Võiks muidugi mõelda, et siin Euroopas võite ju omavahel kokku saada, miks sinna Kanadasse vaja tulla on. Aga tegelikult kõik inimesed üle maailma tulevad kokku Torontosse PDAC'ile, ja see tähendab, et nende kontaktidega, mida siin lood, on sul edaspidi nende inimestega palju lihtsam suhelda. Näiteks Margus Raha, kes on juba viies kord siin, ütles, et talle tundub, nagu näeks igal PDAC’i konverentsil jälle tuttavaid. Ja meie töös ongi vaja küsida vajalikku informatsiooni, mis toimub mingis riigis. Kui meil on selles riigis kohe kontakt, siis saad kohe kiire vastuse; kui kontakti ei ole, siis pead kuude viisi taga ajama inimesi. Eestil on tähtis olla PDAC’il.
