Telli Menüü

Järvide fenomenist eesti muusikamaastikul


Järvide teeneid eesti muusika ees on raske üle hinnata. Erilise kirkusega lõi Järvide fenomen särama sel aastal, kulmineerudes Paavo Järvi Festivaliorkestri esinemistega Londoni ja Hamburgi esindussaalides.

*
Ühes vestluses küsiti Jaan Krossilt, kuidas ta iseloomustaks eestlast. ,,Helge skeptik,“ vastas Kross naeratades. Krossi parafraseerides võiksime sedasama öelda ka enamiku eesti muusikute olemuse kohta. Järvid eristuvad siin selgelt, sest nad ei kahtle oma suurejoonelise muusikamissiooni tulemuslikkuses. Nendest lausa õhkub kindlust sisendavat optimismi: kõik on võimalik!

23. veebruaril kõlas Berliinis Neeme Järvi käe all Rudolf Tobiase oratoorium ,,Joonase lähetamine“. Sellega tähistati Eesti riigi sajandat aastapäeva, publiku hulgas oli president Kersti Kaljulaidi kõrval Saksamaa kantsler Angela Merkel. Tobiase oratooriumi teekonnast Berliini esindussaali võiks kirjutada terve raamatu. 1980ndate aastate alguses, kui Vardo Rumessen alustas oratooriumi partituuri restaureerimist, oleks ainuüksi mõte Berliini ettekandest mõjunud täieliku utoopiana. Selleks, et see kontsert sai toimuda, pidi langema Berliini müür ja Eesti riik taasiseseisvuma! Praegu võtame kõike seda juba iseenesestmõistetavalt nagu sedagi, et Neeme Järvi käe all on eesti heliloojate looming kõlanud sadades maailma kontserdisaalides. Sõnapaar ,,eesti muusika“ on tänu Tubina, Pärdi, Tormise, Sumera, Tüüri jt eesti heliloojate teoste ettekannetele saanud muusikamaailmas sügava märgilise sisu.
www.parnumusicfestival.ee

Neeme Järvi kõrval on Eesti sajandat juubeliaastat kõrge kaarega tähistanud ka Paavo ja Kristjan Järvi. Kristjan juubeldas kõigi kolme Balti riigi sajandat sünnipäeva kontserdiga, kus esines orkester, milles mängisid kõigi Baltimaade muusikaakadeemiate parimad õppurid. Selle ,,muusikalise Balti keti“ tegevus vajaks meie kõikide rõõmuks kindlasti jätkamist. Suurepärane idee! Paavo Järvi poolt ellu kutsutud Eesti Festivaliorkester tegi veebruaris Eesti saja aasta juubelile pühendatud turnee Euroopasse ja läks pärast Pärnu festivali esinema Londoni ja Hamburgi esindussaalidesse. Pärnus joosti Eesti Festivaliorkestri kontsertidele lausa tormi ja vahetult enne kontserti oli pileteid täiesti võimatu saada. See kõik meenutab juba kunagise Luzerni Festivaliorkestri menu, mida dirigeeris ilmakuulus Claudio Abbado.
Augustikuisel Pärnu muusikafestivalil astusid seekord üles kõik Järvi nime kandvad dirigendid. Festival oli pühendatud Eesti riigi sajandale ja Järvi Akadeemia kümnendale aastapäevale. Vaikselt alustanud töötubadest on välja kasvanud rahvusvahelist kõlapinda omav festival, mis on tõstnud väikese Pärnu linna muusikamaailma väärikale kultuurikaardile. Kolm eripalgelist Järvi-dirigenti annavad festivalile kordumatu näo. Põnevust lisavad ka kontserdid, kus astuvad üles Järvi Akadeemia õppurid-dirigendid, kes on Pärnusse kokku tulnud kõikidelt maailma kontinentidelt.

Pärnu festivali üheks tipphetkeks oli Jüri Reinvere värvika orkestriteose ,,Ja väsimus õnnest nad tantsima viis“ maailmaesiettekanne Paavo Järvi käe all. Reinvere on nii Eestis kui Saksamaal kirjutanud mitmeid esseid kultuuriväsimusest ja murest Euroopa kõrgkultuurilise allakäigu üle. Sellest rääkis ta ka oma vestluses enne kontserti. Vestlusele järgneval kontserdil polnud küll mingit jälge kultuuriväsimusest – juba avaloona kõlanud Arvo Pärdi Sümfoonia nr 3 viis publiku ekstaasi. Samas kõrgendatud meeleolus kuulati ka Griegi, Reinvere ja Raveli teoseid. Paavo Järvit ja Festivaliorkestrit ei tahetud kuidagi lavalt ära lasta – tänulik publik plaksutas lausa ennastunustavalt. Loodetavasti läksid Eesti Festivaliorkestri kontserdid Londonis ja Hamburgis sama menukalt.

Sirje Vihma-Normet

Loe edasi