Saulusest sai Paulus. Vance oli küll esialgu “Never Trumper” (mitte iial Trump), aga kui Vance Trumpi tundma õppis, muutis ta meelt. Trump omakorda sai varakult aru, et Vance on erakorraliselt andekas.
Pärast Ohio Osariigi Ülikooli lõpetamist, summa cum laude, astus Vance Yale Ülikooli ja lõpetas õigusteaduse doktorikraadiga. 2016. aastal avaldas Vance raamatu “Hillbilly Elegy (Hillbilly on mäestiku kolkaelanike halvustav nimetus): memuaar perekonnast ja kultuurist kriisis”. See oli The New York Timesi enimmüüdud toodete nimekirjas kaks aastat järjest ja pälvis 2017. aasta Audie auhinna mittefiktsiooni eest. New York Times nimetas seda “üheks kuuest parimast raamatust, mis aitab mõista Trumpi [2016. aasta] võitu”.
Vance võitis senati valimised peamiselt seetõttu, et Trump teda toetas. See, et Trump valis oma kunagise kriitiku, tõendab ka, et talle on Ameerika tulevik olulisem kui põgus poliitiline edu. Ta saab aru, et tähtsam oli valida asepresident, kes oleks võimeline, kui vaja, presidendi ametisse astuma, selle asemel et valida keegi, kes mõnele osale valijatest meelepärane oleks.
Vance’i on kritiseeritud, sest ta ütles, et ta Ukrainast ei hooli. Ta mainis seda mokaotsast, seoses Ameerika piirikatastroofiga. Ta toetab Ukraina kaitsmist, aga talle, nagu enamikule ameeriklastele, on ja peabki olema, Ameerika piir tähtsam kui ükskõik millise teise riigi piir.
Vabariiklased tegid tähtsa valiku, kui nad otsustasid üksmeelselt Trump presidendi kandidaadiks kinnitada. Trump tegi õige valiku, kui otsustas J.D. Vance oma asepresidendiks valida.
Bideni pärand jätab vähemalt paranemise võimaluse.
Nüüdseks on päris kindel, et novembri valimistel võidavad vabariiklased. Trump saab presidendiks ja vabariiklased võidavad arvatavasti kontrolli ka niihästi saadikutekoja kui senati üle.
Tõenäoliselt on J.D. Vance Ameerika Ühendriikide president kaheksa aastat, alates aastast 2028.
