Oli kohe selge, et Jessie Anneli meeleolukas näitus peaks kindlasti ka kodumaale jõudma. Paari nädala eest, 9. juulil see Viimsis Rannarahva muuseumis avatigi. Vahendustegevuse eest oleme tänu võlgu Kadi Kuivitsale ja Annaliis Leitmäele, kes on Torontos Eesti Õppetöö Keskuses VEMU heaks tööd teinud. Tänaseks on Annaliisist saanud Rannarahva Muuseumi töötaja, tema oli Jessie'le ka näituse ülespanemisel abiks.
Jessie Anneli tunnistas hiljem, et avamise muutis tema jaoks eriliseks asjaolu, et lisaks muuseumirahvale ja –külalistele osalesid seal ka tema eesti ja šoti sugulased. Tuleb tunnistada, et niigi sümpaatne näitus mõjus vana paadikuuri seina imiteerival laudsel taustal uudselt ja intrigeerivalt. Peeti kõnesid, jagati lilli ja kingitusi. Külalised said maitsta muuseumirahva poolt valmistatud kiluvõileibu ja Annaliisi ema küpsetatud kooki.
Avamisel viibis ka hiljaaegu Torontot külastanud ajakirjanik Marika Kilumets. Allakirjutanu veetis temaga järgmisel hommikul veerandtunni Vikerraadio stuudios, et Jessie Anneli näitusele ja Kanada eestlusele reklaami teha. Jääb vaid üle loota, et kõik, kes suvel Viimsisse satuvad, leiavad tee ka Jessie Anneli näitusele. Näitus jääb avatuks kuni 15. spetembrini. Neile, kes sinna kanti ei satu, võime lohutuseks öelda, et sügisel eksponeeritakse näitust Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. See peaks olema igati väärikas ja paslik paik kirjanik Arved Viirlaiu lapselapse eestluse otsinguist kõnelevale näitusele.
Piret Noorhani
