Jõekääru saunameeste vihahoog

Jõekääru suvekodu esimesel nädalal oli suisa kaks saunameest, kes olid ühtlasi ka parandaja- ja ehitajamehed. Rein Jürimäe ja Kristjan Wallneri suurim vägitegu oli kahe päevaga laagripere jaoks kaheksa uue piknikulaua ehitamine. Selgus, et Rein on puutööga sina peal: ta on puithoonete taastaja ning peab loengut sel teemal tänavuses Metsaülikoolis, kuhu ta kogu perega tuleb.

Jõekääru teisel nädalal sai Reinust keskmiste poiste kasvataja. Tema muusikaõpetajast abikaasa Inga oli aga esimesed kaks nädalat väikeste tüdrukute kasvataja ning lauluõpetaja. Suvekodu teisel nädalal võttis saunamehe ameti üle Risto Leivat, kolmandal Sven Linkruus ja neljandal ning võrkpallilaagris kütab, valvab ja koristab Eedu Otsa.

Paljud ütleksid, et saun vihata on nagu supp soolata, kuid meie laagrites ei ole tihti vihtasid olnud. Küllap üks põhjus on, et need tekitavad oma jagu prahti leiliruumi. Aga kui saunamehed ise teevad ja ka koristavad, on õnn lava peal! Ja laagrilapsed jälle ühe olulise õpitunni ja kogemuse võrra rikkamad.
Terviselehes on kirjutatud, et saunavihas on üheksa rohtu: "Viht on saunalisele vajalik, sest vihtlemine ergutab naha vereringet ja teeb mõnusa enesetunde. Saunavihtade tegemisel olid vanarahval omad tavad. Kõige paremaks loeti enne jaanipäeva tehtud vihtu. Nende tegemiseks oli vaja vana kuud ja pehmet tuult, just sel ajal tehtud vihaga vihtlemine pidi olema kõige tervislikum. Ja öeldi, et enne jaanipäeva tehtud saunavihas on üheksa rohtu. Igal vihal oli rahvameditsiinis oma otstarve. Nii peletavat kaseviht hästi väsimust. Tammeviht olevat hea südamehaigetele, nõgeseviht reumahaigetele, kadakaviht närvi- ja reumahaigetele, lepaviht pidi sisemised valud ära võtma, jugapuuviht aitama sügelistest lahti saada. Vihtu tehti veel sõnajalgadest, noortest saarokstest jne.