Nii nagu see on Ta teise tulemise ajal. Kui Iisrael Jeesust järgmine kord näeb, istub Ta hobusel, mitte eeslil. Kuid esmalt tuli Ta kui Rahuvürst, eesli seljas. Ja suur oli rahva ehmatus, kui Ta väravast läbi tulles pööras vasakule, mitte paremale. Ja kui ta haaras piitsa, arvas rahvas, et Ta nüpeldab roomlased linnast välja, aga tema pöördus vasakule templi suunas, mitte paremale, Antoniuse kindluse suunas, kus oli rooma sõdurite baas. Kui vaatame Piibli lisadesse asetatud kaarte, siis leiame sealt skemaatilise kaardi Jeesuse aegsest Jeruusalemmast. Getsemane aia poolt linnavärava kaudu sisenedes jäi Antoniuse kindlus paremale ja tempel vasakut kätt. Rahvahulk jäi vaikseks. Ja siis Ta nüpeldas juudid Jumala templist välja. Pole siis ime, et paar päeva hiljem hüüdis seesama rahvas:”Lööge see mees risti! Meie valik on vabadusvõitleja!”
Huvitava võrdlusena tuleb meelde lõik Mika Waltari ajalooromaanist „Riigi saladus”, kus kirjanik kirjeldab Rooma kodaniku Marcuse ennastsalgavat teekonda Jeesuse elu ja ülestõusmise müsteeriumi tundmaõppimisel. Sündmused hakkasid kuju võtma Marcuse lahkumisel Marta, Maarja ning Laatsaruse kodust Betaania külast, kui ta kuulis teeveerel ühtlast rütmilist kopsimist. Näinud seal küürutamas pimedat meest, otsustas ta hädalist aidata ning talutas ta Jeruusalemma väravateni. Kui tee peal juttu tuli just äsja risti löödud juutide kuningast, Jeesusest, kes paasanädala alguses Jeruusalemma rahva hõisete saatel eesli seljas sisse ratsutas, moondus pimeda mehe nägu tigedaks. Mika Waltari on mehe suhu pannud vihast vahutavad sõnad: „Tookord varahommikul võeti ka mind teiste sekka hüüdma: löö risti, löö risti. Roomlane ju kõhkles tema süüdimõistmises, sest ei tunne meie seadusi ja vaid rõõmustab, kui templit ja Jumalat häbistatakse. Meie, hea kuulsusega kerjused kõik, oleme sõltuvad templist ja korravalvest. Seepärast korjati meid rutuga templi eest ja väravate juurest kaasa teiste sekka karjuma. Täitsa tõsi, ma ise olin kohal, kui hüüti Barabase pärast. Barabas oli Jeesuse kõrval süütu. Ta ei olnud ju midagi muud teinud kui ühe roomlase tapnud.”
Kummalisel kombel oli sel teisel vabadusvõitlejal väga ebaharilik nimi: Jeesus Bar–abbas. See tähendab „Jeesus, Isa Poeg”. Tol päeval seisis kohtu all kaks meest, mõlemal nimeks Jeesus, Isa Poeg. Pilaatus küsis: “Kumma Jeesuse, Isa Poja te valite?” „Mehe, kes ei võitle teie eest või selle, kes võitleb?” Rahvas vastas: “Valime võitleja!” Saate aru, mis toimus? Rahvas oli sügavalt pettunud, nähes Teda (Jeesust) ratsutamas eesli seljas ja nuhtlemas juute, mitte roomlasi.
Mõne tähtsa isiku või suurriigi kohta võib tähele panna, et kui keegi on hästi pikalt valitsenud, siis on tema valitsetud riigi piirid kaua kindlana püsinud. Näitena meenuvad kaks suurt meest, kes küll vastasrinnas tegutsesid — Helmuth Kohl Saksa Föderatiivse Vabariigi kantslerina ning Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärina —, mõlema mehe täht valitsusjuhina kestis 18 aastat. Praegu ühe maailma vanima monarhia esindaja kuninganna Elizabeth on trooni hoidnud enam kui 60 aastat.
Iisraeli üle 2000-aastane ajalugu Aabrahamist Jeesuseni jaguneb selgelt 500-aastasteks perioodideks. Esimesed 500 aastat 2000–1500 eKr juhtisid rahvast patriarhid Aabraham, Iisak, Jaakob ja Joosep. Järgmised 500 aastat 1500–1000 eKr juhtisid rahvast prohvetid Moosesest Saamuelini. Aastast 1000–500 eKr olid juhtideks kuningad ehk printsid. Aga aastast 500 eKr juhtisid rahvast preestrid. Jumal oli andnud rahvale proovida kõiki valitsusvorme, mis kõik paraku ka ebaõnnestusid.
Oli vaja ühte juhti, kes koondaks endas kõik need ametid. Saabus Jeesus. Vana Testament valmistab rahvast ette õige juhi tulekuks, andes esmalt patriarhid kui isakujud; siis Jumala sõna kõnelevad prohvetid; siis kuningad, kes valitsesid troonil; ja lõpuks preestrid, kes palvetasid rahva eest. Kuid poliitilise lahenduse uskujate pettumuseks tuli seesama kuningas–preester–prohvet Jeesus Jeruusalemma eesli, mitte hobuse seljas. Eesel on tuttav küll põikpäise looma võrdkujuna, kuid samas ka kuulekas pakkide kandja käänulistel ja pikkadel mägiteedel. Eesliga ei võitle lahinguväljal, kuid kaubanduses ja argielus saab hakkama.
Kodurahu ettekuulutav sündmus teretas karjaseid ning Hommikumaa tarkasid Petlemma koobaslaudas, kus Maarja–Joosep Petlemmas varju leidsid. Seesama sündmus teretab hilisemal ajal iga lugejat Piibli lehekülgedel. Kuigi ajaloos on igasuguseid valitsusvorme proovitud, ideede nimel üksteist hävitavalt tapetud, igatseb inimsüda siiski ainult ühte valitsuse laadi — rahu. Seepärast ei saa olla kaunimat kui prohvet Jesaja hüüatus, mida jõuluajal Jeesusele kiites laulame: „Üks laps on meile sündinud, üks Poeg on meile antud, kelle õlal on Ta valitsus, ja Temale pannakse nimi: Imelik, Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.” … (Jes. 9,5)
Algur Kaerma
Vancouveri Peetri koguduse õpetaja
Advendiaeg 2016
