Meie väikese rahva hulgast on nii kodu- kui välismaal esile tõusnud palju andekaid ja oma erialale pühendunud suurkujusid. Korüfee mitteametliku, kuid auväärse tiitli saavutamisele eelneb töö, pühendumus oma erialale, kohuse- ja vastutustunne, eeskätt aga soov teha midagi püsivat oma rahva heaks.
Meenub 2008. a 1. jaanuari varane hommik, kui sõitsime mööda Peetri kiriku lumme mattunud parkimisplatsist. Koguduse organist Roman Toi rühkis läbi lume kirikusse, sest jumalateenistust on ju võimatu pidada ilma organistita. Hea näide korüfee kohusetundest, mida paljud ei pea tänapäeval enam oluliseks.
1999. a korraldati Eestis 20. sajandi suurkujude valimine. Rahvaküsitluse põhjal selgitati 100 mõjukaimat, tuntuimat ja lugupeetuimat inimest, kelle töö ja isiksus on 20. sajandil Eestit enim mõjutanud ja ilmestanud. Selle tulemusena valmis teos “Sajandi 100 Eesti suurkuju”, mida on nimetatud Eesti 20. sajandi mosaiikajalooks ja mis on kokku pandud väga erilistest kildudest – väljapaistvate inimeste elulugudest. Tegemist on siiski subjektiivse ja vaieldava valikuga, sest nagu hiljem on selgunud, jäid selle teose kaante vahelt välja paljud Eesti tunnustatud korüfeed. Kelle käes peaks olema mõõdupuu või kaal korüfee tiitli omistamiseks?
2013. a pandi Muinsuskaitse Seltsi ettepanekul alus ilusale traditsioonile − pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata vabariigi aastapäeva eel nende haudadel küünlad. Nii peetakse meeles Eesti korüfeede pärandit ning tutvustatakse ühtlasi noortele meie silmapaistvaid riigitegelasi, kirjanikke, sportlasi, kunstnikke, muusikuid, pärandihoidjaid jt, mõtestades lahti nende olulist rolli Eesti ajaloos.
Jah, Eesti riik püsib meie kultuuril, kogemustel ja tarkusel, kuid nende väärtuste autorid ja edendajad on inimesed – sellised, nagu on Eesti korüfee dr Roman Toi Kanadas.
Elle Puusaag
