Rob Wainwright on Europoli, Euroopa maajao politseijuht ja ta innustas kaitsemeetmeid arvutisse maha laadima enne töönädala algust. Arvutiilmas tuntakse selliseid rünnakuid kui infektsioone. Omaette iroonia, et inimtervisega seotud termin kehtib ka tarkvarale, mis halvab masinaid, milleta paljud ei suuda elada. On ju nii, et kirju me enam ei kirjuta nagu vanasti, tõmbleme tekstima, meile saatma. Ning puuduvad korralikud lahendused selle vältimiseks. Tuletaks siinjuures meelde, et vanasti oli tavaline kiripost püha, suured karistused ootasid neid, kes postkastist teisele inimesele saadetud ümbriku varastasid.
Ent kübermaailmas leidub harva selliseid. Laensõna, häkkerid, suudavad karistamatult tegutseda, kuigi suurriigid, eriti USA suunavad tohutuid summasid, vältimaks selliseid alatusi.
Mis omakorda värvingut nädalalõpul toimunule lisab, et kui Microsofti uskuda, siis seekord oli Venemaa süüst vaba. Kes ei mäletaks küberrünnakuid Eesti vastu pärast Aljoša, pronksmehe eemaldamist.
Europol suunas mures olevaid arvutikasutajaid võrgulehele nomoreransom.org, juhiseid saama, kuidas tegeleda lunaraha nõudmistega. Nimelt WannaCry taga on just raha ning mõni naiivne klaviatuuri taga istuja ehk maksiski pantvangina raha välja. Kuigi seda on raske tänapäeval uskuda, aga mõni vist ikka läks õnge.
Europoli küberkuritegevuse keskus, Hollandis asuv Rahvuslik tehnoloogia kuritegevusega seotud keskus ning Inteli, arvutifirma turvakeskus tegutsevad, ennetamaks atakke. Need, kelle arvutitele on juurde pääsetud, ei oska ehk tingimata leida lahendust, kuidas vältida nõudmisi või pääseda oma arvutis olevale informatsioonile juurde, ilma et kogeks ülal mainitud infektsioone.
Häkkerid on Europoli järgi juba tarkvara mitu korda uuendanud. Oht pole niisiis kadunud. Ent Aurelien Mähl, Euroopa Liidu digitaalne konsultant, teatas Deutsche Wellele, et palju rohkem saab saavutada. Kuigi kohustus on siiski riikidel rakendada abimeetmeid, et sarnane rünnak ei korduks.
Tõnu Naelapea, Toronto
