Mullu nentis president Toomas Hendrik Ilves oma Võidupüha kõnes Kärdlas, et Krimmi annekteerimine ning sõjategevus Ukrainas on toonud Eestile äratundmise, et meie vabadus, kindlustunne ja julgeolek pole üldsegi nii endastmõistetavad, nagu oleme harjunud arvama. Neid väärtusi tuleb vajaduse korral kaitsta, aga kuidas, milliste vahenditega?
Meie kauged esivanemad kaitsesid oma kodusid vaenlaste vastu mõõga ja kilbiga. Ehkki tänapäeval pole need vahendid enam kasutusel, on riigikaitse moraal – tahe ja võimekus kaitsta oma isamaad – sama oluline kui aastasadu tagasi. Kaitseminister Hannes Hanso kirjutab, et Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk [NATO] kollektiivkaitse (EPL, 14.06.).
Nagu ikka, on nüüdki Eesti julgeoleku suurimaks ohuks agressiivne Venemaa, keda jälgitakse tähelepanelikult kõigis NATO riikide pealinnades. “Meie tegevused peavad veenma võimalikku agressorit, et Eestit võitleb oma vabaduse eest igal juhul ning NATO kaitseb kõiki oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga,” kirjutab minister Hanso.
NATO võtabki Ida-Euroopa kaitsmist väga tõsiselt. 14. juunil Brüsselis toimunud NATO riikide kaitseministritest koosneval Põhja-Atlandi nõukogu istungil otsustati suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere regioonis ning saata Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suurused üksused. Olgu meenutatud, et ka Vabadussõja võit saavutati teiste riikide toel ja osalemisel. Tänavustel Võidupüha pidustustel Võrus osalevad aga ka Eesti liitlasriikide esindused.
Võrus ühendatakse Toris süüdatud mälestustuli ja Tamula rannas süüdatud muinastuli ühtseks võidutuleks ning saadetakse maakondadesse laiali. Sellest süttivad tuhanded jaanituled üle Eesti. Milline kaunis traditsioon!
Ilusat Võidupüha ja jaanipäeva kõigile lugejatele! Elagu Eesti!
Elle Puusaag
