NATO peasekretär Jens Stoltenberg teab, et igapäevane valvsus on NATO kohustuseks. Hiljuti, 18. märtsil, pidas ta Saksamaal kõne, mis märkis sõjalise liidu aastapäeva, mainides samas ka ülalnimetatud riikide aastapäevi. Stoltenberg keskendus NATO avatud ukse ehk Open Door rahupoliitikale. Pole kummaline, et NATO, kuigi sõjaline, keskendub rahule. Kuna keegi Euroopas, mujal maailmas ei taha näha seda, et Putini agressiivne välispoliitika (Ukraina, Süüria vaid olulisemad näited, neid on veelgi) lahmataks relvastatud konfliktini. Peasekretär vaatles ka alliansi laienemise tulemusi ning trans- ehk üleatlantilise turvalisuse tulevikku. Transatlantiline, kuna nii Kanada kui USA on NATO liikmed algusest saadik.
Stoltenberg kiitis uuemate liikmete tõsist sidumist kohustuste külge, mida NATO liikmesriikidelt nõuab. Nende kogemused, võimed, julged hääled tagavad maajaos stabiilsust. Nende osalust NATO missioonides ja operatsioonides nii Afganistanis, Iraagis kui Lääne-Balkani riikides tuleb kõrgelt hinnata. Peasekretär kiitis ka neid riike, kes, nagu liikmekohustus nõuab, suunavad 2% rahvamajanduse kogutulust alliansile. Neid on hetkel vaid viis, kaasa arvatud Eesti. Prantsusmaa ja Saksamaa, Euroopa rikkamate riikide hulgas seda ei tee.
Avatud ukse poliitika on levitanud vabadust, demokraatiat ja inimõguste kaitset. Stoltenberg rõhtas kõnes, et tuleb päeviti ponnistada, et selliseid väärtusi hoida. Olles NATO liige võivad eestlased olla uhked, et neid põhimõtteid jälgitakse, hinnates kollektiivse enesekaitse tähtsust rahvusvahelistes suhetes, sellega tagades pisikese riigi turvalisust muutuvas maailmas.
Tõnu Naelapea, Toronto
