NATO on USA presidendi Donald Trumpi kriitika osaks saanud. USA on kaitsepartnerluse võimsam liige ning suunab rohkem raha (3,6% SKPst ehk kogutoodangust) ning võitlejaid allianssile kui ükski teine riik. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, mis suunab rohkem kui 2% (NATO statistika järgi 2,2%) NATO ettevõtmistele. Läti ja Leedu vaid 1,5%. USA välisminister Rex Tillerson, kel olid väga head ärisidemed Venemaaga, ei osalevat NATO aprillikuisel tippkohtumisel, kuna tal on ette nähtud läbirääkimised Hiina ja Venemaa esindajatega samal ajal.
Afganistani sõjategevuses asetasid mitmed NATO liikmesriigid piiranguid oma sõdurite tegevusele ning Brewsteri järgi võib sama karta Lätti suunatud koalitsiooniga. Neid tuntakse NATOs ladinakeelse nime järgi, caveat, eesti keeles vaie, ja on eelhoiatused, kuidas ühe või teise riigi sõdureid tohib rakendada. Afganistanis näiteks ei soovinud mõned NATO liikmesriigid rindel olla Talibani vastu selle riigi lõunaprovintsides.
See olevat Brewsteri sõnul suurimaks mureks Kanada kontingendile. Samuti juhib CBC analüütik tähelepanu sideprobleemidele, vihjates Eestit tabanud küberrünnakutele ja tänapäeva oludele, mis tekitavad kahjuks umbusaldust, kuid tegevuses, kus see peaks olema ennetatud.
Kolmapäeval toimus Washingtonis USA Foreign Affairs alakomitee arutus ehk hearing teemal USA poliitika Baltikumis, milles osalesid teiste hulgas eestlaste sõbrad Paul Goble ja Edward Lucas, mainekad ajakirjanikud ja poliitteadlased. Teadagi ei avalikustata sellist poliitiliselt tundlikku materjali. Võib aga siiski arvata, et USA Balti riike maha ei jäta. Kanada omakorda peab arvestama Lätis ajalooliste muredega, kuidas sisemisi lahkhelisid ennetada. Brewster jäi oma hinnangus sel teemal positiivseks.
Tõnu Naelapea, Toronto