Telli Menüü

Juhtkiri – Oodates presidendivalimiste kampaania avalööki


Eesti presidendivalimiste kampaania on siiani kulgenud suhteliselt loiult, kui seda võrrelda näiteks USA-s toimuvaga. Riigikogu erakonnad pole kiirustanud oma kandidaatide esitamisega, ehkki selleteemalised arutelud käivad, milles küpsenud otsuseid võib oodata juunis (Delfi, 29.03).

Siiski on valimiskampaania nüüd alanud ja kaks võimalikku kandidaati esile kerkinud. Reformierakonna auesimees Siim Kallas teatas, et soovib kandideerida presidendi kohale. Ka sotsiaaldemokraadid tervitavad Kallase kandidatuuri. Neil pole üksi piisavalt hääli presidendikandidaadi ülesseadmiseks. Samas olukorras on ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Presidendikandidaadi ülesseadmiseks Riigikogus on vaja vähemalt 21 häält; ilma teiste abita saavad seda teha vaid Reformierakond ja Keskerakond, kellel on vastavalt 30 ja 27 mandaati.

Kallas tutvustab oma ideid 16. aprillil Estonia kammersaalis, millega antakse siis presidendivalimistele ametlik ja tegelik avapauk.

Välisminister Marina Kaljurand, kes ei kuulu küll ühtegi erakonda, pole öelnud, et ta soovib kandideerida, kuid ei eita seda ka. Temastki võib saada Reformierakonna kandidaat. Kaks tugevat kandidaati seab erakonna keerukasse olukorda (D, 29.03.). Ajakirjanik Tuuli Koch kirjutab, et Kallase ja Kaljuranna võidujooks rebestab Reformierakonda (Pm, 29.03.); politoloog Rein Ruutsoo arvab koguni, et see võib Reformierakonna lõhestada. Hiljutise küsitluse põhjal toetaks Kaljuranda presidendina 31% ja Kallast 10% valimisõiguslikest Eesti kodanikest.

Võimalike presidendikandidaatidena on meedias mainitud ka EKRE esimeest Mart Helmet, endist välisministrit Jüri Luike (IRL) ja praegust EV suursaadikut Rootsis Jaak Jõerüüti.

Ehkki aegsasti esitatud kandidaadi nimi võimaldaks koguda laiemat toetust ja annaks valijatele ettekujutuse tema põhimõtetest, annaks see teisalt vastastele rohkem aega kandidaat “auklikuks lasta”. Eesti Televisiooni saates (28.03.) arvas sotsioloog Juhan Kivirähk, et Kallast pole enam rohkem võimalik auklikuks lasta, sest kõik tema patud ja skandaalid on valijatel teada nagunii. Et Eesti presidendi valimisseaduse kohaselt nõutakse kandidaatide registreerimist vaid mõni päev enne valimisi, ei jäta see muidugi valimiskampaaniaks ja debattideks piisavalt aega.

Kui ükski kandidaat ei saa Riigikogus toimuval kolmevoorulisel hääletusel nõutavat 2/3-list häälteenamust, siis kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Kõik kolm senist taasiseseisvuse aegset presidenti on valitud just valimiskogus.

Kuna mullused Riigikogu valimised tõid Eesti poliitilisele areenile Vabaerakonna ja EKRE ning mõlemad erakonnad on oma populaarsust aasta jooksul kasvatanud, siis tõotavad eelseisvad presidendivalimised tulla põnevad. Riigikogu valimisvoorud toimuvad tänavu 29. ja 30. augustil. Sinna on veel pikk tee minna ja viie kuu jooksul võib nii mõndagi ootamatut juhtuda.

 

 

 

Elle Puusaag

Loe edasi