RFE/RL raport, koos videoga, kolmapäeval, 9. mail Venemaal toimunust oli sundlugemine. Kinnitades, kuidas Putin ja ta õukond minevikku peegeldavad oma huvides, kuna Kremlis ei ole rahutuvid, vaid sõjahaukad. Kuupäev oli muidugi Teise ilmasõja lõpp Euroopas. N. Liit ja tänane Venemaa pole kunagi unustanud, et see päev on propagandaks oluline.
N. Liit üksi ei lõpetanud Saksamaa sõjakäigu. Kuid hagiograafiline ajalugu Moskvast annaks mõista, et Punaarmee oli ainus otsustaja. Ei sõnagi liitlastest, kes läänes tõrjusid sakslased tagasi, vabastades suure osa maajaost. Ja teadagi, ei sõnagi sellest, kuidas punasõdurid vägistasid, rüüstasid ja tapsid süütuid tsiviliste – mitte sõdureid – teel Saksamaale, sinna jõudes. Ajalugu aga esitavad vene apologeedid ikka nii, et võik tõde jääb mainimata.
RFE/RLi raport Putini sõnavõtust Punase Väljaku paraadil oli selline, mida Lääne meediast polnud leida. Putin hurjutas USAd, lausega, et ilmasõdade ajaloo õppetund pole muutunud. Edasi: tänapäeva ohtude taga olevat sama iseloom kui see, mida natsid iseloomustasid: egoism, ebatolerantsus, agressiivne natsionalism ja „pretentsioonne erandlikkuse” rõhutamine. Selgelt kivi Trumpi kapsaaeda. Isegi kui Obama oli esimene, kes USA exceptionalism’i mõiste tõi poliitikasse.
Pretensioone saab samuti tõlkida kui paljunõudlikkust, millele kaasneb realiteedi eiramine. Või oma huvid üle kõige teiste. Sugereerida, et ajal, kui Kreml mitte ainult Ukrainas tegutseb selle riigi vastaselt, vaid ka jõuliselt tegutseb õõnestuspoliitikas endises Liidu ruumis (eriti Baltikumis) pole Venemaal maailma ebastabiilsuses võtmerolli, on absurdne. Ent see on kaua olnud Putini strateegia.
Venelaste Võidupüha paraad on alati olnud militaarjõu demonstratsioon. Ka tänavugi. RFE/RL loetelu sellest, missuguseid inimkonna hävitusmasinaid eksponeeriti, on hirmutav. Absoluutne kontrast Putini sõnadele.
Tuleb olla tänulik RFE/RL ajakirjanikele ja vapratele võrgupäevikupidajatele. Nendeta ei saaks paljudki teada, mis päriselt Moskvas toimub.
Tõnu Naelapea, Toronto
