Nagu teame, raamatust inspiratsiooni saanud kinolavastus vaevalt et peegeldab ausalt kirjaniku soove. Seda meelelahutuse nimel neile, kes ei viitsi lugeda. Võib ütelda, et kogu Brexiti ümber keerlev tohuvabohu on kino. Peaminister May on lubanud tagasi astuda, kui tema plaani ometi vastu võetaks. Enese poliitilise karjääri kaalule panek on pea et unikaalne tänapäeval. Vaadelgem vaid Kanadas toimuvat, kus peaministril pole põhimõtteid, hämab ja vassib. Vaieldav, kas selle nädalane kahe tagandatud ministri liberaalide parlamendifraktsioonist välja heitmine suudab tähelepanu viia sellelt, et Justin Trudeau pole aateliselt käitunud. Isegi kui ministrite teod on olnud pisut küsitavad, ei saa kuidagi leida, et ta oleks riigimehelikult ja avalikult tegutsenud.
Londonis on asjad sootuks teisiti. Seal terendab tõsine oht, kui sel nädalal avalikustatud May soov opositsioonijuhi leiboristi Jeremy Corbyniga koostöös leida lahendus Brexiti pati- või isegi suluseisule kujuneb lahenduseks. Sest Corbyn pole kellegi riigimees, nagu saab kinnitada tema avalike sõnavõttude jälgimise põhjal. Paljud on esitanud muret Corbyni kitsa maailmavaate, sotsialistliku kanapimeduse tõttu.
Analüütikud reageerisid May poolt Corbynile esitatud appellile arvamusega, et kui viimane nõustub koostööle asuma, siis Brexit ehk toimuks nö pehmemalt kui rängemalt. Vihje siin sellele, et lepinguta Euroopa Liidust välja astumine võib esimestel aastatel Suurbritannial olla majanduslikult päris koormav. On ju Euroopa oluline turg. Kaitsetariifidega aga võivad europoliitikud kas või isegi kiuste brittide elu põrguks teha.
Inglismaal on kogetud verist kodusõda, seda 17. sajandil. Relvad võeti kätte, kuna ei lepitud kokku, kuidas riiki tuleks valitseda. Brexiti kaudu on mõista antud, et 21. sajandil samuti ei olda rahul. Sõja puhkemist pole karta, aga küsimärke on ääretult palju.
Tõnu Naelapea, Toronto
