Telli Menüü

Juhtkiri – Sõjast rahuni – mustadest päevadest heledatesse


8. mail tähistatakse II maailmasõja lõpu 71. aastapäeva. Enamus II maailmasõja rängemaid lahinguid toimus just Euroopa pinnal. 9. mail peetakse Euroopa päeva, millega pühitsetakse rahu ja ühtsust Euroopas. 9. maid on nimetatud ka sallivuse, inimõiguste ja Euroopa integratsiooni päevaks.

Ajaleht Maa Hääl avaldas II maailmasõja eel, 30. juunil 1939 artikli pealkirjaga „Euroopa sõja ja rahu tähtpäevad", milles mainiti, et rahvaste elus on saatuslikke päevi − musti ja heledaid. Lehe prohvetlikul hinnangul oli Euroopa toona astumas mustadesse päevadesse: „[I] maailmasõja algus ei unune meelest elulõpuni, eriti neil, kes pidid selle kaasa tegema. Ja nüüd näikse mõnedel riigijuhtidel juba ununenud olewat maailmasõja karmid õpetused: Euroopat ähwardab uus waenutüli, verine ja õudne." See sünge ennustus täituski. Mustadel sõjapäevadel olid paljud Euroopa linnad varemeis; inimesed masenduses ja leinas; valitses kaos. Sõjad on alati traagilised. Kreeka ajaloolane Herodotos ütles tabavalt 2500 a tagasi: „Rahu ajal matavad pojad oma isasid, mis on loomulik, aga sõja ajal matavad isad oma poegi."

www.wikipedia.org

Kui Euroopa Ülemkogu end. eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni ekspresident José Manuel Durão Barroso võtsid 2012. a vastu ELile omistatud Nobeli rahupreemia, ütlesid nad oma ühises pöördumises: „Sõda on sama vana kui Euroopa. Meie maailmajaos on odade ja mõõkade, kahurite ja püsside, kaevikute ja tankide jälgi. Kuid pärast seda, kui meid on laastanud kaks kohutavat sõda, mis haarasid kaasa kogu maailma, on Euroopasse ometi saabunud rahu.”

Pärast raskeid sõja-aastaid tõusis Euroopa küll 1945. a fööniksina tuhast, kuid astus oma heledatesse päevadesse lõplikult alles aastatel 1989–1991 koos N. Liidu lagunemisega. Suurbritannia legendaarne peaminister Winston Churchill ütles kunagi, et pärast II maailmasõja lõppu oli raske taastada neid lihtsaid rõõme ja lootusi, mis muudavad elu elamisväärseks. Paljudel Ida-Euroopa riikidel polnud selleks pärast sõja lõppu mingit võimalust, nad said seda teha alles pool sajandit hiljem.

Kirjanik Kätlin Kaldmaa mõtiskleb sõja, rahu ja vabaduse seoste üle (Pm, 18.05.14.): „Neil päevil me mõtleme sõjast /…/ Me mõtleme vabadusele, mis meil on olnud, ja ühtäkki on see jälle midagi hindamatut. Ja ma vaatan seda inimest, kes on noorem kui mina, ta ei ole kuigi kaua venelaste all elanud, ja mõtlen, mida ta sellest üldse teab /…/ Mida ta teab sellest, kuidas elu ümberkaudu valitsevas vanglas saab vundamendiks inimese sisemisele vanglale, kust on palju keerulisem vabaks pääseda, kust ei pruugi kunagi välja saada.”

II maailmasõja haavad pole 71 aastat hiljem täielikult paranenud, sh ka Eestis. Ehkki nüüd on ajalooline õiglus jalule seatud, hõljub II maailmasõja vari ikka veel Euroopa kohal. Räägitakse palju usalduse, lepituse ja andestuse vajadusest, ent seda pole lihtne ellu viia. Loodetavasti on paremad ja heledamad päevad Euroopal veel ees hoolimata põgenikekriisist ja muudest probleemidest. Peaasi, et valitseks rahu.

 

 

Elle Puusaag

Loe edasi