Filmis kujutatakse Erna ja Heldur Tamme perekonna lugu 12 aasta jooksul. Ebainimlikes tingimustes, nälga ja alandust trotsides leidis Erna vabadust ihkav hing väljundi Heldurile läkitatud kirjades. Erna küsib: “Mis kurja oleme meie, lihtsad inimesed suurele Venemaale teinud?” Küllap oli see kõigi küüditatute küsimus. Siberis suri Tammede väike tütar Eliide ning hukati Heldur, kes oli olnud Eestis kaitseliitlane. Erna ütleb, et vanemateta jäänud laps on orb ja abikaasa kaotanu lesk, aga kuidas nimetada ema, kes on matnud oma lapse? Paljud küüditatud otsustasid jäädagi Siberisse, et puhata koos lähedastega samas mullas. Erna tuli siiski Siberist tagasi, kuid Helduri ettepanek kohtuda lääne ja ida risttuules jäi toimumata. Erna küsib, mis väärtus on üldse vabadusel, kui selle eest tuleb maksta üksindusega.
Tammede pere saatust jagasid kümned tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased. Naised ja lapsed lahutati abikaasadest ja isadest. Mehed paigutati vangilaagritesse, naised-lapsed aga Siberi asustamata aladele.
Tõnu Karjatse kirjutab, et Martti Helde on oma filmiga püstitanud sel raskel perioodil kannatanutele kinolinal klaasristist püsivama monumendi. (Sirp, 19.12.14). Film on pälvinud mitmeid kodumaiseid ja rahvusvahelisi auhindu.
Praeguses poliitilises olukorras on vaja maailma tähelepanu juhtida sellele, mida tähendab väikesele riigile agressiivne ja ettearvamatu naaberriik. Ühes anonüümses filmiarvustuses on öeldud, et praegune põlvkond ei tea ega tunne N. Liidu inimsusevastaseid kuritegusid.
Filmi “Risttuules” montaažirežissööri Liis Nimiku sõnul on filmi kõige suurem edu selles, kui ta aitab lahustada aastakümnetega eestlastesse kogunenud kurbust ja viha, mille olemasolu on tihtipeale väga sügavale surutud. Loodetavasti täidab film selle eesmärgi, kuigi ülekohtu ja kurjusega on paljudel raske leppida.
Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus septembris 2014 Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil ja seda on taas võimalik vaadata teisipäeval, 14. juunil kell 7 õ Tartu College'is toimuval juunikuuküüditamise ohvrite mälestamisõhtul.
Elle Puusaag
