Nõukogude ajastu jättis läbipaistmatu ja petliku valimissüsteemi eestlastele pärandina. Kodanik oli tasalülitatud protsessidest, mis määrasid tema oleviku ja tuleviku. On paraku öeldud, et eestlased tihti veel põlastavad ja umbusaldavad demokraatlikke institutsioone, vaatavad küüniliselt normaalsele seadusandlusele ning peavad valimisi tähtsusetuks. Nõnda käib vihje mõnikord valija kohta Eestis.
Aga kuidas siin? Võib leida tuhat põhjust, miks vältida valimisi. Aga iga kodaniku rahvuslik, moraalne kohustus on käia valimas. Eesti Vabariik, väljastades oma passi ja ID-kaardi sünnijärgseile kodanikele, on andnud tuhandetele eestlastele võõrsil Euroopa Liidu privleege, mis lihtsustab reisimist, võõrriigis töötamist, koolis käimist jne. Samas Eesti Vabariik ei nõua Eesti kodanikelt riigimaksu maksmist, kaitseväe ajateenistust ja teiste kohustuste täitmist, mis tulenevad kodaniku-riigi normaalsest vahekorrast.
Lihtsalt öeldes, moraalsetel kaalutlustel ei ole mitteosalemine valimistel välismaal aktsepteeritav. Kui meie siin välismaal võtame omaks kodanikuõigused, siis peaksime ka omaks võtma oma kodanikukohustused. Riigi poliitika ja areng on iga riigikodaniku vastutus ja kohus. Eesti on rahvaarvult liiga väike, et välismaal elavad kodanikud kas apaatsuse, ükskõiksuse või mingil muul ajendil ei ole Eestiga kooskõlas kõige tähtsamal demokraatlikul riigikorra protsessil – vabadel valimistel.
Kahjuks see teadmine ei jõua iga kodanikuni, eriti siin. Jah, tõepoolest üks õigus on mitte valima minna. Aga sellel pingelisel, keerulisel rahvusvahelisel ajastul, võiksime näidata solidaarsust kodumaaga. Läheme valima!
Laas Leivat, Toronto
