9. juuni 2020.a
Mitte ainult Eestis, vaid kommunistlik okupatsioonivõim suutis massrepressioone korraldada samaaegselt teistes ikestatud riikides: Ukrainas, Valgevenes, Moldaavias, Karjalas, Leedus ja Lätis. Oli vaja vallutatud alade elanikest kõrvaldada ,,ebalojaalseid elemente“ ja viivitamata lülitada need maad ülejäänud N. Liidu impeeriumiga.
1941.a. juuniküüditamine oli esimene mitmetest repressiivaktsioonidest. Sel korral viidi täistuubitud loomavagunites itta 10,000 kuni 11,000 eestlast. Raske töö, nälg ja kurnatus said nendele saatuslikuks. Neist hukati või hukkusid ebainimlikke tingimuste tõttu umbes pooled. Laagritesse sunnitud 3,500 mehest oli elus vaid paarsada 1942. a. kevadeks.
Kes iganes vähegi julges oma tõeskpidamisi avaldada või tegusid teha, oli vaja kohapealt eemaldada. Sihiks oli hirmu külvamine ja allesjäänuid okupandile truuks tegemine. Sellega siis vastupanuvõimeliste likivideerimine ning Eesti riigi ja rahva allutamine N. Liidu ülemvõimule.
Miks peaksime seda ikka ja jälle endile ja teistele meelde tuletama? Kas oleme jäänud seisma minevikku? Ei. Kuid on võimatu kuritegusid unustada, kui käesolev Venemaa juhtkond eitab ja väänab ajaloolist tõtt. Meie lihtsalt ei tohi lubada oma rahva lugu asendada kellegi teise looga. Ei saa kompromisse teha tõe ega põhiväärtustega.
Kremli narratiivi alusel oli küüditamine – süütu ,,deporteerimine“ – sõjaaegne strateegiline paratamatus, et kaitsta tagalat. Venemaa ikkagi rõhutab, et Eesti vabatahtlikult ühines N. Liiduga ning Eestist sai arenenud riik tänu Moskva hooldusele ja juhtimisele.
Küüditamise tegelikkuse moonutamine on puht propaganda laadi. Venemaa üritab rakendada mineviku reaalsust oma hetkepoliitika teenistuses. Nende võltsajaloo käsitlusega üritab Kreml õigustada vallutuspoliitika jätkamist kaasajal. Seda peame ümber lükkama avalikuses.
Võitlus küüditamise tegelikust ausalt edasiandmisest nooremale põlvkonnale pole veel sugugi lõppenud. Tänapäevases erakorralises olukorras on meil võimatu koos olla ja endile taasteadvustada totalitaarse riigi ülekohut süütute inimeste vastu. Aga igaüks omaette või lähemate ulatuses saame neid sündmusi meenutada.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Abiesimess Laas Leivat
