Nojah, aga see esimene sõnum ikke, see rabas jah ja raputab veel praegagi, kui ma seda sinist õit kaen. Ma ei mäleta, et meil kodus oleks nisukesi õisi old, aga tal on rukkilille värv ja vat see läheb inge. Kui ma siin sedasi üksipäini istun ja oma südamega kahekeste olen, siis kõik teised asjad on jusku vähemtähtsad. Et Venemaal on üks kuulus eesti mees lahti lastud ja Eestimaal teine kuulus mees kinni pantud, see nigu suurt ei morjendagi. Minul on oma kinni istumised istutud, nüid olen vaba mees ja loodan ka vaba mehena auda minna.
Näe, risu, kuhu jutu viis! Ei ma taha veel auda minna ühti, elu on kõigele vaatamata ikke peris uvitav. Vähemalt siis, kui sa ise enam selle elu sehes jalgupidi kinni ei ole, oled rohkem kõrvaltkaejate ulka arvatud. Kõrvalt kaedes on kõik terake kenam ja puhtam. Las teised sahmerdavad ja pilluvad vastamisi üksteise pihta porikamakaid, sinu külge ei jää miski kinni. Ükspäe väsivad need sahmerdajad kah ära ja siis võid mõne kutsuda enda kõrvale istuma seda ainsamat sinist õiekest imetlema.
Kargu Karla