Esimeseks peatuseks oli Tartu College’i laenuraamatukogu. Mille ukseavaust mu vari ei olnud tumendanud, häbi tunnistada, mitu head aastat, isegi enne pandeemiat. Õigustasin seda sellega, et mul küllalt emakeelseid teoseid kodus, mis ootavad tähelepanu. Ning pandeemia ajal sai paraja suurusega virna vähendatud. Kuid siiski, sõit linna on tänapäeva Torontos nuhtlus, autoga TC-sse ei ole aastaid sõitnud, ühistranspordiga läheb nii kaua, et roolis oleks juba Jõekäärul olnud. (Pühapäevase varajase liiklusega, muidugi…)
Mind võttis vastu sõbraliku naeratusega Vaike Rannu, kes aga tunnistas, et see Vadi teos on väga nõutud, pean ootama järjekorras. Kuid teisi ta teoseid on riiulil küll. Selgitasin oma külaskäigu ajendit ja Vaike üllatas mind teatega, et ka Tartu College’is tegutseb raamatuklubi. Soovitas astuda liikmeks, teatas mu huvidest Anneli Andre-Barrettile, kes on selle juhendaja.
Nii saigi, et olen taas laenuraamatukogu kunde, olen tutvunud teiste hulgas Rein Rauaga, varem ei olnud teda lugenud. Soovitan teda soojalt, eriti „Päikesekirja“, hetkel parim ilukirjanduslik teos, mida olen tänavu lugenud. Üheski keeles. Hea küll, loen vaid kahes. Telliskivi paksune, vajab pisut enam kui algkooliharidust ning otsa on raamatus eesti ja teiste rahvaste kultuurilootegelaste äratundmisrõõm. Raud kirjutab nii sujuvalt ja paeluvalt, et tema lugemine nõuab aega ja keskendumist. Nauding garanteeritud. Parimat reklaami ei oska andagi.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
