Kes ei teaks peast lauset: “Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud”?! Oskar Lutsu tuntuima teose ,,Kevade” algust on tsiteeritud ja muudetud, kohandatud ja naljagi visatud, mitmed fraasid raamatust on tänu filmile legendikski saanud. Pakun siinkohal minagi lutsulikku tooni Oskar Luts – 125 austamispäeva esinejate kohta.
Eerik Purje tutvustab Oskar Lutsu läbi isikliku prisma – Video: Taavi Tamtik
Kui Eerik Purje kohale jõudis, oli saal rahvast täis. Kui Eerik esinema hakkas, oli saal ootusärevust täis, sest kirjanik Lutsust oli pajatada mitmeid seiklusi. Publik oli kui üks mees kuulamas teadustajat Aino Müllerbecki, sest peakõneleja Eerik Purje rännakud algasid Tartumaalt ja läksid loogeldes läbi Saksamaa, Belgia, Austraalia ning lõpuks sai ta elupaigaks väliseesti pealinn Toronto. Kindlustusagent, koorilaulja, koorijuht, organist, ajalehereporter, luuletaja ja memuaarteose ,,Kuldse ajastu kaksikud” autor Eerik Purje ning vestekirjanik Kargu Karla on tunnistanud, et ilma muusika ja kirjasõnata ei suudaks ta elada täisväärtuslikku elu.
Kirjanik tunnetab paremini kirjanikku, mistõttu tegigi Bibliograafia Klubi hea valiku: kutsus Eerik Purje kajastama oma nägemust Lutsust. Ettekanne ,,Oskar Luts sõnas ja teos” andis ülevaatlikult humoristlike joontega pildi eesti kirjaniku elust ja tegevusest 1887-1953. Oskar Luts oli, on ja jääb kirjanikuks, kes muhedalt ja leebelt krutskeid täis eesti elu kujutab.
Hea võimalus oli kuulata kolme koolinoore vestlust ja jutustamist, kus Emilie Tamtik, Liisbet Valter-Kalm ja Tomas Vilde T.E.S. Täiendusgümnaasiumist muutusid ,,Kevade” tegelasteks, luues elava kujutluspildi maakooli elust ja seiklustest. Aino Müllerbecki hinnangul oli noorte esinemine kaasakiskuv, nende eesti keel sulaselge ja muidugi need ehtsad patsid tüdrukutel, mis lisasid eestipärasust ja ajastu hõngu. Muusikaliselt haarav ja mängult kütkestav oli viiuliduett, õde-vend Helena Stahl (T.E.S. Täienduskeskkoolist) ja kooli vilistlane Markus Stahl, kes esinesid kava teises osas ka solistidena. C.A. de Beriot', Mozarti ja Kreisleri mõtlik muusika noorte viiulivirtuooside esituses lummas kuulajaid ja viis publiku eemale argielust.
Oskar Lutsu austamispäeval tervitas kohalviibijaid Bibliograafia Klubi juhataja dr. Jüri Daniel.Tervituse Eestist saatis O. Lutsu Linnaraamatukogu. Tänusõnad ja lilled esinejatele andis üle dr. Roland Weiler. Kohv, kringel ja näitus Oskar Lutsu loomingust ajendas veelgi vestlema ja meenutama rahvakirjanikku. Aino Müllerbeck tänas Piret Noorhani, kes peaarhivaarina on alati abivalmis kirjandusmaastikul leidma õiget teeotsa.See oli tähenduslik märk. Ma mõtlen Lutsu ,,Kevadest”, vaatasin uuesti isegi filmi. Ei tea, kas muretsen oma tütre pärast, kes peab varsti 6. klassis eesti keeles läbi lugema ,,Kevade”.
Teadupärast luts ojas ei uju, aga purje ülestõstmist merel ikka tehakse. Kindlasti tundub see lause väga imelik, kuid selgituseks on see, et tegemist on sõnadega, mis esinevad pärisnimedena eesti kirjanikel. Eesti keel on viguritega nagu Joosep Toots.
Eda Oja
Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik
