See iseseisvus, mis lõpuks 1991. aasta tormilises augustis võideti, on täna hapram kui kunagi varem ning kahjuks on ka meie kogukond polariseerunud mitmel põhjusel.
Aga tuletame sel tähtpäeval meelde, millist jõudu ja vastupidavust toob ühtsus meie rahvale ja Eesti pärandile siin Kanadas.
Ebakindluse ja kogukonna ümberkujundamise ajal on liigagi lihtne lasta oma erinevatel arvamustel meid lahutada. Kuid ajalugu on näidanud, et just nendel hetkedel muutub ühtsus meie kõige võimsamaks relvaks. Me peame ületama kõik erimeelsused ja tulema kokku, et astuda vastu eesseisvatele väljakutsetele. Meie ühtsus on meie tugevus ja see on see, mis kannab meid läbi rahutute aegade.
Meie kogukond ja meie pärandi säilitamine on üles ehitatud meie kogukonna vabatahtlike aktivistide õlgadele, kes on aastakümneid ennastsalgavalt pühendanud oma aega sellele kõige üllamale eesmärgile. Nad ei olnud alati kõiges ühel meelel, kuid jätsid kõrvale oma pisierinevused ja egod, et kinkida tulevastele põlvedele oma kultuur ja pärand ning lõpuks ka ainulaadne kultuuriline Eesti identiteet Kanadas.
Pühendame ennast kõik taas ühise eesmärgi vaimule ja meie kultuuripärandi tähistamisele. Ja lükakem tagasi mürgised hääled, mis on ähvardanud meie kogukondi lõhestada.
Sellel muutuste perioodil liikudes meenutagem Lydia Koidula sõnu, kes kirjutas: „Laulgem, kõlagem üheskoos, üks olgem meie!“
Olgu see meie ühine hüüd, kui tuleme kokku, et astuda vastu meie aja väljakutsetele, tugevdades sidemeid, mis meid ühendavad, ja tagades Kanada eestlaste diasporaale elujõulise tuleviku.
Valgustagu ühtse Eesti kogukonna uuenemine ka edaspidi teed edasi. Olgem tugevad!
Elagu Eesti rahvas ja Vabariik!
Marcus Kolga, Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president
