Pilk minevikku on ehk kasulik. Möödunud sajandi üks teravaim valimiskampaania Vahtralehemaal toimus 1988. Enamik kanadalastest oli NAFTA vastu. Loogiliselt, kuna juba valdav osa kaubavahetusest, müügist/ostust, oli tollivaba. Mitte aga eraisikuile.
Näiteid: Enne – ja pärast – NAFTAt tuli USA-Kanada piiri ületades tolli maksta. Piiratud koguses sai kaupa, eriti alkoholi ja tubakat piiril vabalt deklareerida. Muul kaubal oli hind peal sõltuvalt külaskäigu pikkusest. Tollal posti teel näiteks L.L. Bean firmalt Maine'i osariigist tellida, tähendas pea 20% tollimaksu. Kauba eripära ja kvaliteet korvas lisakulu. Vabaõhutegevuse (outdoorsman) varustusettevõte L.L. Bean tootis rohkem, valik oli suurem ja hinnad olid märksa madalamad. Peale ülikalli Roots firma polnud Kanadas konkurenti. Nii ka mitme muu kaubaga, nagu autodega, mis USAs on tuhandeid dollareid odavamad. Ka tänapäeval on targem, eriti pruugitult, sealt auto osta, isegi tolliga arvestades.
Kuid tänu Kanadale omase häälte killustamisega, NAFTA oponendid NDP ja liberaalid võimaldasid vähemusel, konservatiividel siis enamusvalitsust saavutada. Brian Mulroney suur enamus kahanes, seda küll, NAFTA vastasseisu tõttu, aga nagu siin riigis juhtub, 50%+ polnud võiduks vajalik. 1993. a. valimistel aga rahulolematud valijad toetasid ülekaalukalt liberaale ja NDPd, konservatiividele anti kõige vähem mandaate partei ajaloos. Miks? Kuna valijad nägid, et NAFTA on kasuks vaid suurettevõtetele. Ja NAFTA ei muutnud eraisiku tollimakse, mis kehtivad tänaseni.
USA on Kanada suurim kaubapartner. Ent tööstustes seal on alati olnud madalamad palgad, puuduvad samad hüvised. Niisiis suudavad Ameerika firmad odavamalt toota, mis peegeldab kaubahinnas.
Kolmas partner Mehhiko on kõige vaesem lepinguriikidest, veel madalamate palkadega. Tulemuseks oli kohe, et suured ettevõtted sulgesid vabrikud Kanadas ja USAs, asutasid Mehhikosse filiaalid. Kaotasid ametiühingud, töölised, võitsid mehhiklased. Pidage meeles: USAs saavutas Trump suurt poolehoidu tööstusosariikides, selle taga oligi ta valijate kolledži triumf, mitte üldhäältes.
Et poliitikud lubavad, mida iganes valija soovib kuulda, pole uudiseks. Konservatiive kukutas 1993 ülivõimsalt Jean Chrétien. (PC kaotas 154 mandaati, võitis vaid kaks – suurim kaotus riigi ajaloos). Chrétieni kampaania nurgakiviks oli … NAFTA tühistamine või ümbersätestamine. Samad sõnad kui protektsionist Trumpilt. Kuid võimsa USA survel sõlmis Chrétien Bill Clintoniga alaleppeid, mis põhisätet ei muutnud.
NAFTAs on arvukalt eraldi klausleid. Eriti teravad piirangud ja tariifid on põllumajandustoodetel. Kanada kaitseb piimandust ja linnukasvandust, et vaid mõnda mainida. USA aga metsandustooteid jpm. Olles maailma majandusmootor, saab USA paljutki dikteerida. Trump tahab enamat.
Mitte, et Kanada majandus oleks tõsiselt NAFTA tõttu kannatud. Kogutoodang (GNP) tõusis igas riigis, kuid olmeolud kannatasid. See tähendab, ostujõud töölisel on kahanenud NAFTAst saadik. Elukallidus on tõusnud kiiremini kui sissetulek. Keskklass on kahanenud nii USAs kui Kanadas ostuvõime poolest. Nö 1%i, jõukurite, sissetulek on aga pööraselt tõusnud.
Trump on suunanud tähelepanu Mehhikole, mitte Kanadale, sest tervenisti 35 osariigi USA 50st peamine kaubapartner asub põhja pool 49. meridiaani. Ning vaevalt, et ta oma tugipunkte riskeeriks, kärpides Kanadaga kaubandust. NAFTAga ei näe keegi abrogatsiooni, täielikku ümbermuutmist. Pigem, olenevalt lobigruppidest, samad kvoodid, klauslid, mis loodi 23 aasta eest teadmises, et nendeta ei oleks allkirju, muudavad ehk sätet osaliselt. Siin aga kannatab kindlasti Mehhiko kõige rohkem.
Protektsionismi alla kuulub ka piirivalve ja immigratsioon. Kanadas tuleks rohkem muret tunda neis küsimustes, isegi kui Mehhiko on ilmne märklaud. Jubagi on piiriületamine nuhtluseks ja Onu Sam Trumpi ajastul muutub kahtlemata karmimaks.
Status quo pole reaalne. David MacNaughton, Kanada suursaadik USAs, kes sel nädalal nõustas liberaalide valitsust Calgarys, ütles ajakirjandusele: NAFTA pole sugugi ideaalne leping. Seda saab kahtlemata paremaks muuta, täiustada nii, et iga riik saab sättest kasu. Lõppsõna jäägu aga endisele välisministrile John Bairdile. Tema arust NAFTA läbirääkimised lähistulevikus ei või Kanadale head tuua. Kuna kannatav USA, need inimesed, kes Trumpi valisid, on loonud õhkkonna, milles ei saagi järeleandmisi oodata.
Tänapäeva globaalses majandusilmas on protektsionism ohtlik. Trump viis esmaspäeval USA Vaikse ookeani riikide kaubanduseleppe TPPst välja. Nii andes Hiinale suuri majanduseeliseid. Hiina, teadagi, eirab rahvusvahelisi seadusi, samas kui kommunistlik kord hõlmab kapitalismi häid külgi. See otsus võib USAle kalliks maksma minna.
NAFTA on liialt sügavalt juurdunud, et näha selle kadu, vaatamata sellele, mida USA uus president oma valijatele lubas. Ning mida mineviku peaministrid kahtlevaile – põhjendatult – valijatele lubasid. Trudeau valitsusele on antud paras pähkel puremiseks.
Tõnu Naelapea
