Kaitseminister sõnas, et „Ameerika Ühendriikide Senati relvajõudude komitee esimehel senaator John McCainil oli palju küsimusi meie uue valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitilise kursi kohta.” Ta lisas, et „kinnitasin veel kord senaatoritele, et uue valitsusliidu jaoks on transatlantiline side võtmetähtsusega ja muutusi julgeolekupoliitikas ei tule. Vastupidi, uus valitsusliit kutsub ellu kaitseinvesteeringute programmi, eesmärgiga relvastada ja varustada meie kaitsevägi veel kaasaegsemalt ja kiiremini.” (vt. ka Eesti Elu # 46, 18.11.2016 H. Hanso “Uus valitsus peab esmatähtsaks Eesti julgeolekut”)
Hanso kõneles foorumi viimasel päeval hilisõhtuses paneelis Putini režiimist ja Venemaast – etteastumine, millest ministeeriumi võrgulehel detaile ei olnud. Võib oletada, et minister jälgis NATO nö parteiliini. Eestil on ju see eelis, et NATO liikmesriikidest on Maarjamaa vähestest, kes majanduslikku vastutust allianssile täidab. Vastvalitud Donald Trump ütles valimiskampaania kestel, et kui teda valitakse, siis USA enam ei toeta neid NATO liikmeid sõjaliselt, kes pole liikmekohustusi austanud.
Muidugi näeb USA Eestit kui väikeriiki, kelle roll julgeolekualases koostöös on pisike. Ent see ei vähenda Hanso väidet, et „kohtumised mõne päeva jooksul 11 USA senati liikmega räägivad iseenda eest.” Eesti huvides on tihe kontakt, rapoor ja side NATO võimsama armee poliitiliste esindajatega nagu senaator John McCainiga, kes juhtis Halifaxis senati delegatsiooni.
Hanso kohtus eraldi Halifaxis Ühendkuningriigi kaitseministri Michael Falloniga, kellega ta arutas mitte ainult julgeolekuolukorda maailmas, aga ka NATO lahingugruppide eelpaigutamist alliansi piiririikidesse. Tänavu teatas Kanada kaitseministeerium, et tuleval aastal saadetakse kontingent sõdureid NATO huvides Lätti, seoses sealsete muredega Putini hiljutiste piigitäristamistega. Hanso sõnul: „meil seisab ees veel palju tööd NATO kohaloleku suurendamiseks NATO piiririikides.”
Siinjuures on huvitav märkida, et nii Eesti kui ka Ühendkuningriik täidavad NATOs kokku lepitud kaitsekulutuste taset. Rahuldades nii Trumpi nõudmisi. Lähistulevikus on ette nähtud NATO Ühendkuningriigi juhitava liitlaste raske pataljoni lahingugrupi Eestisse toomine, kuigi ministri sõnul on tööd selle eesmärgi saavutamiseks veel palju.
Kanada kaitseminister Harjit Sajjan oli võõrustajaks Halifaxis ja tema graafikusse kuulus kohtumine kolleegidega, peateemaks sinikiivrite ehk rahukaitsjate operatsioonid. Ka sellest kohtumisest ei olnud ajakirjandus ilmselt eriti huvitatud. Seda kontrastiks hiljutisele teatele, et Kanada saadab kokku 750 isikut (neist 650 sõdurit, ülejäänud tsivilistid) Aafrikasse pikemaajalisele tööretkele, et seal sõdades kannatanuid majutada ning kaitsta. See otsus on leidnud Vahtralehemaal parajat kriitikat, juhtides tähelepanu põlisrahvaste muredele. Kommentaatorite hulgas on neid, kes leiavad, et Kanada peaks pigem oma kodanike eest ennem hoolitsema, neid tasemel majutama, kui välisabi kaudu rahvusvahelisi loorbereid lõigata. Sõdurite tööpanus ning raha, mis Aafrikasse suunatakse, kuluks siin marjaks ära. Ent see on paraku aborigeenide kurb ning juba ajalooline saatus.
Halifaxi julgeolekufoorum on väärt ettevõtmine, võimaldades ühe katuse all maailma murede arutamist; mine tea, ka lahenduste leidmist. Kahju vaid, et tänavu ei leitud selleks aega ega leheruumi laialdasema tähelepanu juhtimiseks meedia poolt.
Tõnu Naelapea
