Ning ei teagi, ajalukku pilku heites, kust alustada, ilma et jätaks tänapäeva noortele mulje, et kirjutaja on känd, fossiil. Mitte ehk merevaigus kinni putukas, aga samas mõne silmis sellest mitte kaugel.
Päevikupidaja pole kahtlemata ainus, kes mäletab, kuivõrd tähtis oli lapsepõlves raadio. Kui isa või keegi vanemgi keeras nuppu, ootasid kõik, et Telefunkeni klaastuubid soojeneksid, enne kui sealt imekombel tuli kõla. Inimhääled, muusika. Kuidas võib see ometi võimalik olla, võisime küsida, raske oli uskuda, et alul läbi traatide, hiljem nendetagi, tänu patareidele võis kuulda mujalt eetrisse saadetut.
Esimesed ametlikud raadiojaamad sündisid kapitalismi vajadusest kaupa müüa pärast Esimese ilmasõja lõppu. Irooniana olid nende omanikud alul ajalehed, kes lühiuudiseid kajastasid lootuses tellijaskonda meelitada.
Guglielmo Marconi leiutusteta poleks meil raadiot. Esimesed ametlikud raadiojaamad sündisid kapitalismi vajadusest kaupa müüa pärast Esimese ilmasõja lõppu. Irooniana olid nende omanikud alul ajalehed, kes lühiuudiseid kajastasid lootuses tellijaskonda meelitada. Siis kaupmehed, suurärid tegid sama, saates raadiolainete kaudu reklaami. Meelelahutuse allikaks kujunes raadio hiljem, aga sedagi väga kärmelt. Raadio kuldne ajastu algas huvitavalt ülemaailmse majanduskriisi ajal, mida tunneme kui suurt depressiooni. Kuna kõige kallim oli raadiovastuvõtja ostuhind, aga selle kuulamine oli pea tasuta, ainult elektrikulu. Ning kinoskäik oli kallis lõbu. Ajastu kestis kuni Eisenhoweri USA helge tuleviku kümnendini, 1950-ndate keskpaigani. Siis võttis muidugi televisioon üle.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
