Suur mõtleja arendas Vana-Rooma mõiste triviumi analüüsi (grammatika, loogika ja retoorika sümbioosne side), millele põhines ta doktoritöö. See tõi ta inimkonna tähtsamaks kommunikatsiooni tehnoloogia teoreetikuks.
McLuhani teosed on sisutihedad, vajavad terast ning põhjalikku lugemist. Sestap ongi mõnele mugavam laskuda aforismideni, teadmata tähendust. Samuti on McLuhani loodud mõiste „globaalne küla“ – milles me nüüd kahtlemata elame. Mitte aga veel siis, kui filosoof kõrgkoolides õpetas ja kirjutas.
Trükikunsti tehnoloogiline areng viis arvutiteni. McLuhani kirjutamise ajal olid esimesed olemas, hiigelsuured ja aeglased.
Aastal 1962 ilmus ta oluline raamat The Gutenberg Galaxy, milles autor rõhutas meedia tähtsust. Nime ei tule lahti seletada, teame, et 15. sajandi trükkal Johannes Gutenbergi leiutatud liikuvate metalltähtedega trükimasin lubas raamatuid kiiresti ja suures koguses toota. Mis viis hariduse kiirele levikule, alul Euroopas, hiljem kõikjal. Sõna galaktika, mitte ainult vihje aga tähednab selgelt vaatevälja avardumist. Trükikunsti tehnoloogiline areng viis arvutiteni. McLuhani kirjutamise ajal olid esimesed olemas, hiigelsuured ja aeglased. Ei keegi osanud siis aimata, et palju võimsamad infotehnoloogiavahendid võivad kunagi taskusse mahtuda.
McLuhan sai aru, kuidas trükikunst, täna ka nutitelefonil, mõjutab – tema sõnades – kognitiivset organisatsiooni ehk lihtsamalt öeldes mõtete reastamist loogiliselt. Peenike väljendus – arusaamine teistega suhtlemisest sünnib olenevalt sellest, kuidas/millega seda tehakse.
Filosoof jõudis 1967.a. raamatus tänapäevani. Teos The Medium is the Massage: An Inventory of Effects sai, laensõna tarvitades, bestselleriks, üle miljoni eksemplari müügiga. Huumorisoon on olemas pealkirjas, ühe tähe muutmisega. Ingliskeelsest sõnumist sai massaaž, mudimine. Teadagi on vahe, kas massaaži teeb professionaalne terapeut või abikaasa, kes näiteks kaelasooni masseerides vähendab pinget. Ühe sõnaga, asjaarmastaja võib väheste oskustega saavutada palju.
Ning huvitavalt andsid lapsed meile selle sõna. 2019. a. Eesti Keele Instituudi poolt juhendatud sõnavõistluse võitjana. Tõlgiti sellisena emakeelde inglise keelest influencer, pakuti välja ka mõjumutt ja mõjur.
Eesti keelde on tunginud uus mõiste. Meil olid suhtekorraldajad, aga neid on asendanud suunamudijad. Uudissõna, millega mõeldakse just digimeedias suure mõjujõu saavutanud isikut. Mõjutajat või isegi arvamusliidrit. Seda kõike virtuaalses ilmas, isikliku ja otsese kontaktita, ekraanilt. Mitte soojade kätega valusaid muskleid ravides, aga mõtteid, otsuseid, arvamusi suunates. Ning huvitavalt andsid lapsed meile selle sõna. 2019. a. Eesti Keele Instituudi poolt juhendatud sõnavõistluse võitjana. Tõlgiti sellisena emakeelde inglise keelest influencer, pakuti välja ka mõjumutt ja mõjur.
Muiata võime, kuid eriti noorte hulgas on suunamudijate mõju suur. Ajal, kui otsitakse autentsust, on kogumas võimu AI, tehisaru kaudu loodud avatarid. Avatar on hinduismist pärit sõna, jumaluse kehastus maiseks olendiks. Tänapäeval on aga sõna tuntud tänu virtuaalmaailmas levikule, tähendades tunnuspilti, mis on noorte sotsiaalmeedias väga populaarsed. Üheks näiteks on Milla Sofia, Helsingis „elav“ Instagrami avatar ja stereotüübi kujutus. Pilku püüab esmalt ta ilu (blond, bikiinides, voolujooneline, ahvatleva naeratusega). Ning tema soovitusi jälgib enam kui 125 000 inimest. Võib arvata, et peamiselt teismelised poisid.
AI avatar on arvutiga loodud ja teda võib iga ideaali, väljamõeldud malli järgi kujutada. Piibli tundjad ehk tabavad siin Jesaja 44:6-20 manitsust valejumaluste kohta. Jehoova ütleb „Mina olen esimene ja viimne, ei ole muud Jumalat kui mina!“ Lõpetades, et kes tuhka taga ajab, seda on võrgutanud petetud süda ja see ei päästa oma hinge ega mõtle: kas pole viimaks pettus mu paremas käes?
Mcluhanlikult muiates, rõhk on Piiblisõnumis sõnal võrk/võrgutamine (internet) ja kätes, mis klahvlaual agaralt toksivad linkidele, kuhu suunamudija, noh, suunab. Majanduslikel kaalutlustel muidugi, kuulutades kaupa või teenuseid, väärarvamustele otsa. Valejumalad on teadagi raha, võim ja eneseuhkus, ka naudingud, mis viivad sõltluseni nagu narkootikumid ja alkohol. Ka seks, millega Milla Sofia arvestab.
Võimu kuritarvitamine on ajalooline igapäevane tõde, vanadest roomlastest tänapäeva putiniteni.
Võim on aga selgelt tänapäeva kõige ohtlikum valejumal, mille ümmardajaid ja kummardajaid on paraku palju. Eneseõigustamine on vaid osa paljude poliitikute tegevusest, nii mõnelgi on edevust samuti rohkem kui sünnis. Võimu kuritarvitamine on ajalooline igapäevane tõde, vanadest roomlastest tänapäeva putiniteni.
Kanadas on sotsiaalmeedia tunginud niivõrd poliitikasse, et polegi vaja avalikult hämada. Valikuliselt toimetatakse videoklippe, postitatakse kõikjale, nii lootuses poolehoidu saavutada. Vahtralehemaa föderaalne opositsioon, konservatiivide partei on viimastel päevadel takistanud kõikvõimalike inetute võtetega parlamentaarset tegevust, seaduste vastuvõtmist. Ja on selgunud, et seda mitmel juhul vaid selleks, et saaks provotseerida valitsust reageerima nii, et saaks seda eetrisse paisata.
Kui peaminister on juba aastaid kinnitanud oma edevat enesekesksust efektiivsuse arvel, valitsedes just nagu inimene, kellel puuduvad olulised elukogemused, siis ta vastane Parlamendimäel on veelgi hullem. Päevikupidaja üks poliitiliselt aktiivne tuttav on nimetanud Pierre Poilievre’i Peeter Pipraks. Kui ta nimest eemaldada kolm keskmist tähte (lie, inglise keeles ju vale), siis jääb üle poivre, mis on prantsuse keeles pipar.
Ning Poilievre muudkui pipardab. Pipardamine meie keeles tähendas alul maitsestamist, toidu teravdamist. Ent paljudele on sõnal sootuks teine tähendus ja vastupidine. Mitte vürtsikas või pikantne, vaid tujukas, kapriisne, keegi, keda küll uskuda ei saa. Otsa, vürtsiplikaks või pipraks kellegi nimetamine on ebasünnis, laenatud ameerika slangist.
Ning on loomulikult enam kui kodus sotsiaalmeedias, maailmas, mida enam ja enam asub domineerima tehisintelligents.
Vürtsipoiss aga Poilievre tahab olla, just negatiivses definitsioonis. Ei mingi nõustaja soovitus tal prillide asemel kontaktläätsi kanda, lips nurka heita, juukseid teisiti kammida muuda fakti, et Peeter Pipar on populist, kes eetilisi norme eirab, käitub tihti nagu laps, heal juhul kui teismeline. Teeb parlamendist liivakasti oma lapsikute protestidega. Ning on loomulikult enam kui kodus sotsiaalmeedias, maailmas, mida enam ja enam asub domineerima tehisintelligents.
Ei tea, mida McLuhan arvaks tänasest (sotsiaal)meediast ja selle mõjust? Mis küll pole sisult ega suunalt üldsuse huvides, nagu ehk võis kunagi loota.
