Hiljutistel Ontario valimistel saavutas Liberaalide partei kõige rohkem kohti Ontario parlamendis, kuid mitte küllaldaselt enamusvalitsuse moodustamiseks. Partei juht ja praegune Ontario peaminister Dalton McGuinty lubas valimiskampaanias Ontario võlgnevust väljaminekute kärpimise kaudu tublisti vähendada ja tulumakse mitte tõsta. Peaministrina palkas ta finantsekspert Don Drummondi selle probleemi lahendamiseks, kes esitas 362 sellekohast soovitust. Kahjuks äsjases Ontario provintsi eelarves jäeti enamik neist soovitustest tähele panemata ja eelarves oli säte, mis kõrge sissetulekutega Ontario maksumaksjate tulumaksu tõstab. Konservatiivid hääletasid eelarve vastuvõtmise vastu, kuid sotsialistid ei olnud selle vastu, mistõttu McGuinty valitsus jäi püsima ja eelarve võeti vastu. Selle eelarve ja Ontario majandusminister Duncani ennustuste alusel on ette näha, et Ontario Provintsi valitsus töötab puudujääkidega kuni 2017.-2018. majandusaastani. See viib Ontario provintsi võlgnevuse praeguselt $238 miljardilt $315 miljardile.
Albertas toimusid aprilli neljandal nädalal provintsi parlamendi valimised. Tuliuuele Metsroosi Parteile ennustati valimisvõitu, kuid võitjaks tulid siiski konservatiivid. Metsroosi partei on tekkinud sellest, et Alberta konservatiivide partei oli hüljanud rahandusliku vastutustunde. Raha kulutati rohkem, kui seda laekus ja tekkisid suured võlad Alberta provintsile. Konservatiivide võiduga Alberta võlgnevuse olukord tõenäolikult halveneb veelgi.
Quebeci provintsi valitsus tahtis üliõpilaste ülikoolimakse tõsta $1625 aastas, mis pidi järk järguliselt rakendatama järgmise viie aasta jooksul. See tõi esile suured üliõpilaste meeleavaldused, mille vältel blokeeriti sildu, maanteid ja südalinnu, loobiti politseid kivide ja muu taolisega. Tudengid, kes meeleavaldustest osa ei võtnud, jäid oma loengutest ilma, sest paljud ülikoolid tühistasid loengud. Selle “tänavademokraatia” eeskujuks on Prantsusmaa, kus tihti ametiühingud suunavad oma liikmed tänavatele protestimeeleavaldusteks, kui valitsused tahavad läbi viia seadusi, mis ei meeldi. Tihti valitsused alluvad survele ega vii läbi soovitud seadusi. Mõnikord isegi valitsuse juhid astuvad tagasi.
Kreeka ja paljud Euroopa maad on pankroti äärel. See peaks olema hirmutavaks eeskujuks ja tiivustama siinseid poliitikuid elama oma ressursside piirides, mitte võlgu tegema! Paistab aga, et sääraseid julgeid poliitikuid on vähe. Minnakse vähema vastupanu teed ja loodetakse, et järgmised poliitikud on need, kes teevad vajalikke aga mitte populaarseid otsuseid. Meil kõigil on aga põhjust muret tunda tuleviku ees!
Tarvo Toomes
